Kaks nädalat tagasi ajakirjas Psychiological Science avaldatud uuring väidab, et meie higi võib kanda edasi nii positiivseid, kui negatiivseid emotsioone.  Ehk siis – hirmuhigi võib panna teisi inimesi kartma ja positiivsete tegevuste käigus eralduv higi kanda edasi positiivseid emotsioone.

Nimelt sõltub higi keemiline koostis emotsioonidest, mis higistamise käigus tekkinud on.  Uurijate väitel toodavad inimesed higistamise käigus keemilisi ühendeid (ingliskeelne termin – chemosignals), mida teised inimesed seostavad positiivsete või negatiivsete emotsioonidega.

Hollandis paikneva Utrechti ülikooli teadurid leidsid sobivad higidoonorid, kes pesid ja kuivatasid oma kaenlaalused ning said selga värskelt pestud T-särgi.  Kaenla alla kinnitati imavast materjalist padjakesed.  Testitavatele (kellest kõik olid mehed) näidati erinevaid videoklippe, mis pidid tekitama erinevaid emotsioone (hirm, rõõm). 

Seejärel anti higipadjakesi nuusutada teistele katsejänestele.  Nuusutajateks oli eranditult naised.  Uurijad põhjendasid seda sellega, et naistel on parem lõhnataju ning emotsioonide tajumise võime.  Võta nüüd kinni, võib olla ongi.

Test oli igatpidi pimetest – nii higipadjakesi nuusutav naine kui testi läbi viiv abiline ei olnud teadlikud, kas konkreetne eksemplar pidi sisaldama positiivseid või negatiivseid emotsioone . . . Iga padjakese nuusutamise järel anti naistele viie minuti pikkune paus. 

Naiste näoilmete analüüs näitas, et nende meeste higi, kellele näidati õudusfilmi klippe, tekitas negatiivseid emotsioone ja vastupidi – positiivseid videolõike näinud meeste higinäidised tekitasid eeskätt positiivseid emotsioone. 

Muidugi tuleks lisada, et hetkel on tegemist esialgsete tulemustega.  Samas – uuringu tõsiseltvõetavust tunnistab fakt, et selle läbiviimist toetas suur tarbekaupade tootja ehk Unilever, kelle jaoks inimese lõhnatajust parem arusaamine kahtlemata ärilise väärtusega on.

Mis sellel kõigel siis jooksmisega pistmist on?  Aga seos on ju otsene – jooksmisel tekkivad positiivsed emotsioonid kanduvad näiteks võistlustel kaasvõistlejatele edasi.  Taas kord üks põhjus võistlustel osaleda ning teha seda rõõmsa meelega!

Uuringut kokkuvõtet võid lugeda siit ning selle autoriteks olid Jasper H.B. de Groot, Utrecht University; Monique A.M. Smeets, Utrecht University ja Unilever Research and Development; Matt J. Rowson, Patricia Bulsin, Cor G. Blonk ning Joy E. Wilkinson, Unilever Research and Development.

Rõõmsatest jooksjatest tegi Kõrvemaal pilti Heiki Rebane.