Eelmisel nädalavahetusel toimusid suured jooksuüritused naaberriikides, mis on traditsiooniliselt olnud Eesti harrastussportlaste ühed populaarsemad välisvõistlused. Riia ja Helsingi maratoni stardis leiab alati rohkelt eestlasi, erand polnud ka 2022.a.

Pühapäeval pani Riia maratoni erinevatel distantsidel jala joonele 161 eestlast. Kuigi see number on suur, on see ligi kolm korda väiksem jooksubuumi kõrgajaga võrreldes. Nimelt võttis 2019.a. Riia maratonist osa koguni 451 Eesti jooksjat.

Eestlased ei ole erandlik kamp jooksjaid, sest langes ka Riia maratoni summaarne osavõtjate arv. 2019.a. registreeris selle jooksuürituse neljale põhidistantsile 25 659 osavõtjat. Tänavu pani nime kirja 11 644 inimest ehk 55% võrra vähem. Enam kui kaks korda vähem . . .

Põhjanaabrite suurimal jooksuüritusel, Helsinki City Running Dayl läks mõnevõrra paremini. 2019.a. fikseeriti tollel võistlusel tulemus 9652 osavõtjale. Osavõtjate arv oli väiksem, kui Riias, kuid ka distantse oli vähem – 5 km, 21,1 km ja 42,2 km. Tänavu sai Helsingis tulemuse kirja 7521 jooksjat ehk 22% vähem, kui enne koroona-aega. Vaid viiendiku võrra vähem on täiesti tubli tulemus!

Pühapäeval väisasid mitmed eestlased ka Kopenhaageni maratoni, mis on olnud üks suurimaid põhjamaiseid maratone. 2019.a. oli Kopenhaageni maratonil rekordiliselt osavõtjaid, 13281. Tänavu jäi osavõtjate arv alla 10 000, täpsemalt, neid oli 8495 ehk 36% võrra vähem.

Võime neid numbreid kõrvutada ka suurima kevadise Eesti jooksuvõistlusega, Tartu maastikumaratoniga, kus samuti täisprogramm kavas oli. 2019.a. sai neljal põhidistantsil (5 km, 10 km, 24 km, 42 km) tulemuse kirja 3219 osavõtjat, tänavu langes osavõtjate arv 48% võrra 1685ni.

Suurjooksul ümber Viljandi järve tegi 2019.a. tiiru ümber lombi 3313 jooksjat ja kõndijat. Tänavu oli sama number 1946 ehk 42% väiksem.

Mida need numbrid näitavad? Jooksuürituste osavõtjaskond on kukkunud märkimisväärselt nii Eestis kui naaberriikides, langusprotsendid on küll võistluste ja distantside lõikes mõnevõrra erinevad, kuid trendid on samad.

Seega pole ka põhjused osavõtjaskonna vähenemiseks riigispetsiifilised, vaid üldised. Põhjuseks pole osavõtutasude tõus või tihe võistluskalender, vaid inimeste harjumuste muutumine. Enne koroona-aega harjumuspäraseks saanud tegevuste naasmine meie igapäevaellu võtab lihtsalt natuke aega.

Lõpetades positiivselt: nende ürituste, mis toimusid nii tänavu kui mullu, osavõtjate arv on 2022.a. kasvanud ehk jooksjad on taas leidmas teed rahvajooksudele.

Avafotol tänavu osavõtjate arvu rekordi püstitanud Janeki maraton, foto autor Teet Raik.