Mõeldes jõutreeningutele tulevad tavaliselt silme ette pidevalt valgujooki manustavad jõusaalihärjad, kelle biitseps on sama suur kui jooksja jalg ning kael läheb ühtlaselt üle peaks. Ent jõutreeningust on kasu ka jooksjatel, kes on täiesti rahul sellega, et nende T-särgi mõõduks on S – vähemalt nii selgub Greenwichi ülikooli teadurite poolt tehtud uuringust.

Nimelt tehti vanal heal Inglismaal mõni aeg tagasi katse 16 jooksjaga, kus uuriti just nimelt jõutreeningute mõju jooksutulemustele, konkreetselt siis 5km tulemusele.  Uuringu subjektid olid täiesti keskmise treenitusega – nad olid võimelised läbima 5km ca 21 minutiga.  Keskmine nädala kilometraaž oli 30-45km.  

Katse alguses pandi kõik 16 jooksjat viit kilomeetrit aja peale jooksma, et näha milleks nad võimelised on.  Seejärel jagati kogu kamp kaheks – kaheksa jooksjat jätkas oma tavapäraste treeningutega ning teine pool võttis treeningkavva iganädalased jõutreeningud.  Jõuharjutused, mis treeningutele lisati, olid väga lihtsad ja tavalised – kükid, etteasted, pöialetõusud ning ülakeha ettekallutused (fotod: imgbuddy.com).  Harjutusi oli seega kavas vaid neli ning neid sooritati kaks korda nädalas, iga kord neli seeriat.  Harjutusi tehti 80% raskusega maksimaalsest.

Kuue nädala möödudes pandi kõik 16 jooksjat uuesti viit kilomeetrit jooksma ning selgus, et see kamp, kes oli poolteist kuud jõuharjutusi teinud, parandas oma tulemust sel distantsil keskmiselt 45 sekundiga.  Need jooksjad, kes jõuharjutusi ei teinud, jäid samale tasemele.

Katse teises pooles jätkasid kõik 16 jooksjat tavapärase jooksutreeninguga ning kui katse algusest oli möödas 12 nädalat, võeti ette järjekordne 5km jooks.  Nende jooksjate, kes olid vahepeal tegelenud jõuharjutustega, tulemus kukkus sinnasamasse kust nad olid oma treeninguid 12 nädalat tagasi alustanud.  Ehk siis – jõutreeningutest oli küll kasu 5km tulemuse parandamisel, kuid nende mõju kadus kui jõutreeningutest uuesti kuueks nädalaks loobuti.

Mis näitab seda, et jõuharjutused võiks olla jooksja treeningu üheks osaks kogu hooaja jooksul ning mitte ainult kevadtalvisel ettevalmistaval perioodil.

Kui sa tahad lugeda uuringut põhjalikumalt, siis saad seda teha siin