Küsimus – kas sport pikendab eluiga (või hoopis lühendab) – huvitab meid kõiki. Muidu me ei loeks ju ka seda juttu. . . Antud teemal on viimaste aastate jooksul avaldatud mitmeid uuringuid, mis on analüüsinud, kuidas on seotud kehaline aktiivsus ja suremus.  Vaatamata paljudele uuringutele on kahjuks jõutud ikkagi järeldusele, et ka sportlaste suremus on 100% . . . 

On isegi jõutud mõnevõrra vastuolulisele järeldusele, et aktiivne liikumine ei pikendagi prognoositavat eluiga ja me lihtsalt sureme tervemates kehades. . .

Ent paar päeva tagasi avaldatud uuringu tulemused väärivad ka Marathon100 veergudel avaldamist, kuna lõpuks jõuti järeldusele, mis meile kõigile meeldib -- et ka suuremahuline treening mõjub vikatimehele nagu vaktsiin viirustele ehk siis vähendab suremusega seotud riske.    

Niisiis pole põhjust tossusid kappi tõsta vaid otse vastupidi – ikka aktiivselt edasi liikuda. 

JAMA Internal Medicine nimelisel veebilehel avaldatud uuringusse oli kaasatud 661 137 meest ja naist, uuringu kestuseks oli 14,2 aastat ning selle aja jooksul registreeriti 116 686 surma.  Uuringusubjektide vanus jäi vahemikku 21-98 aastat.  Ehk siis tegemist igati põhjaliku uuringuga.

Uuringusse kaasatud inimesed jagati nende kehalisest aktiivsusest lähtuvalt seitsmesse rühma, millest esimese moodustasid siis need tüübid, kes lösutasid lihtsalt diivanil ja vaatasid telekat ehk siis kes ei tegelenud liikumisega.

Selgus, et juba nendel inimestel, kes liikusid nädala jooksul mahus, mis vastab kuni kaheksale kilomeetrile sörgile, vähenesid suremusega seotud riskid 20% võrra ehk siis need inimesed surid vaadeldaval perioodil 20% võrra vähem mitte-liikuvate inimestega võrreldes.  Kui treeningmahud jäid 8-16 kilomeetri vahele (nädalas), siis vähenes suremus juba 31% ning kui mahud olid 16-24 km, siis oli selle mõju lausa 37%.  Kõige suurem oli liikumise mõju nendele inimestele, kelle läbisid nädalas 24-40 või 40-80 kilomeetrit.  Sellest mahust aktiivsem liikumine andis küll mõnevõrra väiksema positiivse efekti (31%) ent siiski – mõju oli jätkuvalt positiivne. 

Tuleb muidugi olla täpne – uuringu tulemused olid grupeeritud mitte jooksukilomeetrite aga nn. METside alusel, et hõlmata erinevate liikumisviiside harrastajaid.  Teisendasime METsid jooksukilomeetriteks ning tuleks kindlasti mainida – tegemist on sörkides läbitud kilomeetritega.

Nimetatud uuringus vaadeldi suremust nii südame-veresoonkonna haiguste kui vähi läbi ning selgus, et aktiivne liikumine mõjus nii ühele kui teisele negatiivselt ehk siis inimesele loomulikult positiivselt.

Nii et tossud jalga ja jooksma!

Foto: Heiki Rebane