Kui teed autoga pikema sõidu ja jõuad lõpuks koju, on auto mootor soe veel kaua. Täpselt sama toimub sinu kehaga treeningu või võistluse järel. Näiteks maratoni järgselt on pulss kõrgem mitmeid tunde ja keha täielik taastumine suurest koormusest võtab aega. Kõrgem pulss räägib keha kiirenenud ainevahetusest ja suuremast energiakulust.

Samad protsessid toimuvad ka lühemate treeningute järel. Treeningu mõju ei lõpe duši alt tulles või spordiriideid seljast võttes. Keha „jahtub“ täpselt samamoodi nagu auto mootorgi, mitte koheselt, vaid tasapisi.

Uuringud on näidanud, et selline treeningu järgne täiendav energiakulu (EPOC ehk excess post exercise oxygen consumption), võib moodustada 6-15% treeningu ajal kulutatud energiast. Seega, kui kulutasid tunnise jooksu käigus 600 kilokalorit, kulutad koju jõudes järgmisel tunnil veel täiendavad 60 kilokalorit.

Treeningjärgne täiendav energiakulu on suurem, kui treening on olnud intensiivsem. Seega, pika ja aeglase jooksu mõju pole võrreldav näiteks intervallide või tempojooksu mõjuga treeningjärgsele täiendavale energiakulule. Ent ka jõutreeningul on samasugune mõju.

Seega, mida intensiivsem on olnud sinu treening, seda rohkem vajad ka treeningu järgselt toitaineid oma energiavarude taastamiseks.

Samas, treeningu peamine eesmärk ei peaks olema treeningjärgse täiendava energiakulu maksimeerimine ja seeläbi saavutatav kaalulangetus. Jah, intensiivsemate treeningute järel on täiendav energiakulu suurem, kuid intensiivsemad treeningud võiks moodustada vaid 10-15% sinu treeningute kogumahust. Vastasel juhul on vigastused ja ületreening kerged tulema. Intensiivsete treeningute vahele peaks jääma piisav aeg taastumiseks.

Kaua selline täiendav energiakulu kestab? Uuringud väidavad, et 3-24 tundi.

Ent kõike seda arvesse võttes on see ju taas kord üks täiendav põhjus liikumiseks: keha kulutab rohkem energiat ka siis, kui sa enam ei liigu ning kui su eesmärk on suveks mõnusasse vormi saada, siis on see kõik ju täiesti teretulnud.