Pealkirjas sisalduv küsimus on ju õigustatud küsimus. Üldine tava on, et kõik kes ei jookse, ei märkagi Sind: "Ahah, läks mingi jooksja mööda. Ja siis?"

Aga sain just hiljuti oma tütre käest tagasiside, minu enda tähelepanekute põhjal, et päris nii ikka pole. Nimelt enamik jooksjaid märkavad teisi jooksjaid. Juba kaugelt jäävad mulle jooksjad silma: "Oo sellel on päris ilus jooksusamm, ta vist on päris jooksja.", "Issand kui naljakalt ta käed käivad!", "Vaata kui kõrgele ta põlve tõstab, nagu jookseks kiirendust aga tegelikult sörgib", "Oo, see vist on maratoonar, kulutab tõstmisele jalgu võimalikult vähe, ökonoomne.", "Huvitav miks ta nii kõveralt jookseb, tal on vist valus?" jne.

Ma nimesid ei maini, aga üks endine tippjooksja on mulle öelnud, et "Inga, sul on päris õudne jooksutehnika, aga sa oled sellele vaatamata üpris kiire" (mitte tippude vaid harrastajate mõistes kiire, autoripoolne täpsustus). Aga ma ei võtnud seda hinge, sest Tema võib mind kritiseerida :). Võõrastel ma end maha teha küll ei lubaks, siis on oht, et hakkan ennast neile tõestama veel. 

Kuidas öeldaksegi, parim motivatsioon on demotivatsioon, ehk kui minusse keegi ei usu, siis on mul seda kohe kindlasti vaja tõestama hakata "Just try me and You'll only see my smart pretty a$$!". Viimane on elus edasiviivaks jõuks, ükskõik milles. Isegi minu Facebooki avalehe pealkirjaks on sarnase vaatega lause: "You are your key to success. Love even those who don't believe in you, they give you the motivation". Kenasse emakeelde tõlgituna: "Armasta isegi neid, kes sinusse ei usu, sest nemad annavad sulle motivatsiooni".

Jooksuriietest ärme räägigi. Olen minagi saanud komplimente ilusate riiete kui enda vormi eest, näiteks: "Kenad säärised! Või noh, ise ka kena!", "Oo, täiega head botased on sul! (Nike Turbo)", "Nii ilusad oranžid klubiriided on teil!", "No mis sul viga trenni teha, sa nii heas vormis". Olen kuulnud, et võid end jooksjaks nimetada, kui su jooksuriided ja jalatsid on enamuses. Nii on minulgi, vahel saab ikka midagi läbi/lõhki kantud ja äragi visatud, aga siiski kingi on mul juba vähem kui jooksubotaseid. Õnneks kleite on rohkem kui jooksusärke, aga varsti jõuavad needki järgi, sest väga paljudel jooksuvõistlustel on särk hinna sees (üleskutse korraldajatele, kas saaks rohkem loodusele mõelda ja teha särk vaid neile, kes seda osta tahaks?).

Tooks lugejateni ka enda trennide päevakava, sest minu väisatud võistluste kohta leiab iga huviline infot mu Instagrami lehelt: kreeinga.

See kuu, juuli, on eriline, kuna see on viimane kuu, mil saab panna rõhku rasketele trennidele. Kuna minu juuni kuu oli läbi ja lõhki pisikesi võistlusi täis ja mitmed pikad trennid seetõttu välja said vahetatud, siis nüüd luges treener Taivo Püi sõnad peale, et pikki trenne ei tohi tegemata jätta ja kui peale rasket trenni tulebki võistlus, siis nii ongi- lähed trenniväsimusega peale, sest need pole võistlused milleks ma treenin.

Kolmapäevadest on saanud jooksja hirmuunenäod. Loen kava ja imestan, et kuidas ma selle küll tehtud saan? Näiteks 21.07 kavas: soojendusjooks ette + pikad lõigud 10x500m (2 minutit või pisut kiiremini ehk 4,0 tempo või kiiremini)/ 3 min taastavate sörgipausidega + 1000m 3,50 tempos + taastav sörk peale. Terve trenni aja mõtlesin, et kuidas ma küll suudan 1000m, pärast 500m lõike, veel kiiremas tempos joosta? Aga tegin ära ja lausa 3,42 tempoga. Ja ma arvasin, et see oli mu elu raskeim trenn, vaimselt. Sel hetkel oligi.

Kuniks nädal hiljem 28.07 pidin jooksma: soojendus ette+ 8x1000m (4min tempos, 5min taastavate sörgipausidega + 2000m 7,50 ajaga) + taastav sörk peale. 

Ei, eelmisel nädalal polnudki nii raske trenn. Viimane 2000m oli hoopis raske, väsimus tahtis võimust võtta, sest kogu trenni distantsi tuli kokku pea 18 kilomeetrit ning järjekordne teadmine, et pean 2 korda sama pika maa veel kiiremini jooksma kui eelmised lõigud, oli lihtsalt kohutav teadmine- olgugi, et tegelikkuses jooksin isegi kiiremini, ajaks 7,43. Taastavat sörki peale teha oli igati hea tunne, saingi tehtud oma elu raskeima trenni. 

Kuni järgmise kolmapäevani? Võimalik, sest kavas on 4x2000m lõigud (4,0 tempoga) +1000m võimalikult tugeva tempoga. Samas mõistusele tundub see juba kuidagi kergem, sest piisavalt kiiretele pikkadele lõikudele ei tule veel pikem lõik otsa. Maakeeli: viimane osa tundub palju kergem, kui see on lühem :D.

Õnneks edaspidi lähevad rasked kolmapäevad kergemaks, sest augustikuu lõpus peaksid mahud juba kukkuma hakkama (viimane pingutus saab olema augustikuu laagris, aga sellest pikemalt juba mu järgmise kuu postituses). 

Lõpp finaalini pole enam palju jäänud, 11.september selgub kogu senise töö tulemus.

Jooksmiseni!

Avafoto: Virtsu merepäeva jooks +30 kraadises kuumuses, Inga vasakult esimene. Teiste fotode autor Kristjan Lust.