Jooksmine on harrastus, mis sobib igaühele, vaatamata sellele, kui kiire või aeglane sa oled. Paratamatult pälvivad enam tähelepanu kiiremad, kuigi aeglaste jooksjate eneseületus on sageli suuremgi. Aeglasemalt joostes jääd sageli üksi rajale ning ei ole kaasvõistlejaid, kes sind tempoga aitaks. Ka teeninduspunktides võivad joogid-söögid otsa lõppeda ning vabatahtlikud ootavad kannatamatult hetke, mil koju minna.

Eesti jooksukultuurgi väärtustab rohkem kiireid jooksjaid, näiteks on siinsete jooksuvõistluste ajalimiidid väiksemad võrreldes piiritaguste võistlustega. Eks seda tingivad ka kulud, samuti soov tänavad võistlusjärgselt liikluseks võimalikult kiiresti avada.

Ent aeglasem jooksmine kätkeb endas nii mõndagi positiivset. Võistlusjärgne taastumine on kiirem, tempo langus distantsi teises pooles on väiksem või olematu ning rohkem on võimalik pöörata tähelepanu ümbritsevale: naeratada vabatahtlikele ja publikule näiteks.

Selleks, et mõista, mida aeglane jooksmine võib tähendada, võtame ette maailma suuremate jooksumaratonide protokollid ja vaatame, millise tempoga läbitakse võistlusmaa.

2021.a. Chicago maratoni lõpetas 26 078 võistlejat ning neist viimane läbis 42,2 km tulemusega 8.37.49. Antud võistleja keskmine liikumiskiirus oli seega 12 minutit ühe kilomeetri kohta.

Mullusel Londoni maratonil ületas viimane võistleja finišijoone, kui stardist oli kulunud 10.23.18. Vanuseklassis N55-59 võistelnud maratoonar sai selle ajaga 35 891. koha. Poolmaratoni vaheajapunkti jõudis nimetatud võistleja nelja ja poole tunniga ehk teisisõnu, võistluse teine pool võttis tal aega kuus tundi. Kuuest tunnist, mis on Eestis tavaliselt maratoni ajalimiidiks, nõrgema tulemusega jooksjaid oli Londonis ligi 3000 ehk peaaegu 10% kõikidest startijatest.

Berliini maratonil, mida loetakse üheks maailma kiiremaks, lõpetas kuuest tunnist aeglasema tulemusega ligi 700 võistlejat ehk ca 5% maratoonaritest.

Ka mullusest Eesti maratoni edetabelist leiab mitmeid jooksjaid, kel kulus 42 km läbimiseks enam kui 10 tundi aega. Enamus neist tulemustest pärines virtuaaldistantsidelt, mis on Eestis aeglasemate jooksjate jaoks heaks võimaluseks end proovile panna.

Olles pildistanud osavõtjaid mitmetel jooksuvõistlustel, on näha selget reeglit – mida aeglasem sa rajal oled, seda rohkem sa naeratad. Naeratame rohkem!

Foto: Teet Raik, Janeki maraton