2023 on liikumisaasta, kuid 2023 tähistavad ka kolm Eesti liikumissündmust 50 aasta juubelit. See, et mõni rahvajooks on pannud eestlasi liikuma juba 50 aastat, on tähelepanuväärne saavutus, kuna nii pika aja jooksul võib elu korraldaja teele veeratada kõiksugu takistusi.

Teeme siis kummarduse nendele kolmele jooksuüritusele ja nende korraldajatele.

Esimesena jõuab 50nda juubelini kevadine Otepää maraton. 25. märtsil 2023 toimuval Otepää maratonil antakse start täpselt kell 12 Tehvandi suusahüppemäel ning mõni tund hiljem lõpetavad jooksjad Tartu lõunapiiril Rehe hotelli juures. Lisaks täispikale maratonidistantsile on kavas ka poolmaraton, selle start antakse kell 13.30 Pangodis. Nii poolmaratoni kui maratoni starti viib soovi korral osavõtjad korraldajate buss.

Otepää maraton on vanim järjest toimunud jooksumaraton Eestis. Esimene maraton toimus 23. veebruaril 1974.a. ning see oli tollaste korraldajate viis tähistada Eesti Vabariigi aastapäeva. Algselt oli korraldaja jooksumees ja iseseisvuse eest seisja Küllo Tiido, kes tegi ise ka medalid, mille teisele küljel oli kujutatud Eesti Vabariigi vapp. Korraldati Tartu Ehitusmaterjalide tehase egiidi all.

Alguses joosti maratoni Tartu Raekoja platsilt Otepääle. Stardi andis raekoja kella esimene löök täpselt keskpäeval. Kell 12 on stardi ajaks jäänud siiani, kuid start on nüüdseks viidud Tartust Otepääle ehk joostakse algsele võistlusele vastupidises suunas.

Võistluse rajarekord kuulub Aare Kuumale ja see on 2.27.57.

Otepää maratoni peakorraldaja on Tiit Tali ning sellele saad registreeruda siin: https://osport.ee/calendar/Event/19058

50. Vändra maraton toimub tänavu 29.04 ning selle juured ulatuvad kaugemalegi, kui 50 aasta tagusesse aega. Nimelt toimus esimene Vändra maraton 1956.a. kohaliku pikamaajooksja Elmar Amboja initsiatiivil. Võistlus joosti 30. septembril ning sellest võttis osa 6 maratoonarit. Tasapisi kasvatas Vändra maraton oma mainet ja sellega ka osavõtjaskonda. Maratoni raames selgitati korduvalt riigi meistreid, lauge rada ning tugev konkurents andsid eelduse hea tulemuse jooksmiseks just Vändras. Nii pärineb Vändrast ka Rein Leinuse 2.20.03, mis on joostud 1968.a.

1991. aastal toodi maraton esmakordselt septembrist augustikuusse, misjärel hakati seda korraldama peatoetaja auks vaibamaratoni nime all. 1994.a. toimus 39. Vändra maraton, misjärel võistluse korraldus pandi mõneks ajaks pausile.

Pikkade traditsioonidega võistluse äratas kümmekond aastat tagasi ellu sellesama ürituse korduvalt edukalt läbinud Joel Tints, kelle initsiatiivil viidi 2013.a., ligi 20 aastase pausi järel läbi 40. Vändra maraton. Võistluse toimumisaeg nihkus mai algusse, mis jooksuürituse korraldamiseks samuti väga sobilik aeg.

Ka kuulsad kolme karuga medalid on kasutusel 2013. aastast alates, kuid Vändra karud on võistluse sümboolikal olnud kasutuses juba mitu aastakümmet. 1961-81 said kõik osavõtjad auhinnaks mälestuslindid, mille peal oli pea alati erinevas poosis karu.

Vändras on lisaks täispikale maratonidistantsile kavas ka poolmaraton, 14 km ja 7 km distantsid ning lastejooksud.

Vändra maratonile registreeri siin: http://www.mispo.ee/Registreerimine

20.-23.10.2023 toimuv Saaremaa kolme päeva jooks on kolmas Eesti jooksuüritus, mis tänavu 50nda toimumiskorrani jõuab. Ka sel üritusel läbitakse 42,2 km pikkune jooksudistants, kuid tehakse seda kolme päeva jooksul. Nii on esimesel päeval kavas kiire 10 km, teisel päeval jätkatakse 16,2 km pikkusel rajal ning kolmandal päeval starditakse 16 km distantsile.

Ent Saaremaa kolme päeva jooks pole alati sellise pikkusega olnud. Esimesel üritusel, mis toimus 22.-24.11.1974, läbisid mehed 24 km ning naised 6 km. Kuna seitsmekümnendatel pidid jooksuüritused olema seotud mõne nõukogude propagandamaigulise tähtpäevaga, oli seda ka Saaremaa kolme päeva jooks, mis pühendati Eestimaa vabastamise tähistamiseks saksa fašistidest.

1975.a. kasvas distantsi kogupikkus 31 kilomeetrini ning seejärel lisandus igal aastal sellele täiendav kilomeeter, mis tõigi kolme päeva jooksul läbitud kilomeetrite arvu 1984. aastaks 42,2ni.

Saaremaa kolme päeva jooks pole alati kandnud ka seda nime, kuni 1990. aastani oli selle nimeks Sõrve kolme päeva jooks, seejärel Sarma ja Sporditähe kolme päeva jooks, praegune nimi pandi sellele üritusele alles 2000.a.

Esimesel viiel aastal võitis kolme päeva jooksu selle pikaaegne peakorraldaja Tõnu Vaher, tänaseks on korralduse põhiraskus kandunud Tõnu tütrele, Helen Jürjole.

Teeme siis kummarduse nendele kolmele jooksuüritusele ja nende korraldajatele. Aitäh, et hoiate traditsioone elus!

Parimaks tänuks on loomulikult osavõtt, täna on registreerimine avatud juba nii Otepää kui Vändra maratonile nii et – nimi kirja ja jooksma!

Käesoleva artikli kirjutamisel on kasutatud antud kolme ürituse kodulehel olevat ja nende korraldajatelt saadud informatsiooni.