Mis on kookosvesi?

Kookosvesi on selge, läbipaistev vedelik, mis saadakse noortest, rohelistest kookospähklitest. Kes on kunagi Aasiasse reisinud, siis seal pakutakse sääraseid kookospähkleid kõrrega joomiseks umbes euro eest. Pirakalt roheliselt kookospähklilt (meile teada-tuntud pruun, kõva koorega osa on ümbritsetud veel suure rohelise kestaga) kaksatakse hiigelnoaga „kaas“ pealt ära, torgatakse kõrs sisse ja valmis ta ongi. Hiljem saab lusikaga ka magusat viljaliha välja kaapida. Eestiski müüakse suuremates poodides puuviljalettides noori kookospähkleid, kuid vesi on saadaval ka pudelites. Kookosvesi ei ole sama mis kookospiim, sest see tehakse hoopiski kookose viljalihast ja veest (kookoskoor on sarnane ning selle puhul on viljaliha rohkem kasutatud).

Mida kookosvesi sisaldab?

Naturaalne kookosvesi, millele pole mahla ega suhkrut lisatud (Eesti turulgi on magustatud variante saadaval), on väiksema suhkrusisaldusega kui nii mõnigi spordijook. USA põllumajandusministeeriumi toiduainete tabeli andmetel sisaldab 100 grammi (1 dl ehk 100 ml) kookosvett 2,6 grammi (loomulik, mitte lisatud) suhkrut, spordijoogis aga 4-5 grammi. Teised kookosvees sisalduvad makrotoitained (100 grammi) on

• vett – 95%
• 19 kcal
• 0,72 grammi valku
• 0,2 grammi rasva
• 3,7 grammi süsivesikuid, neist 2,6 g suhkrut ja 1,1 g kiudaineid

Mikrotoitainete vallas (vitamiinid ja mineraalid) paistab kookosvesi silma kaaliumi (250 mg 100 grammis, riiklik norm naistel 3100 mg ja meestel 3500 mg päevas) ja naatriumi (105 mg 100 grammis, norm 20-30 mg/kg kohta) poolest ning K:Na suhe on tugevalt kaaliumi kasuks, mis tänapäevase toitumise juures on väga hea, kuna tavatoit sisaldab tavaliselt liiga palju naatriumit niikuinii.

Kuidas kookosvesi sooritust mõjutab?

Kookosvett reklaamitakse kui looduslikku spordijooki ning lubatakse, et see on vedeliku taastamiseks ehk rehüdratsiooniks üks parimaid meetodeid.Ühes 12 osalejaga uuringus (Perez), kus osalejatel tekitati vedelikupuudus ja taastati siis vedelikuvarusid kas spordijoogi, vee, kaaliumirikka joogi või kookosveega, ei saavutatud viimase kahega paremat toimet, kuid nende puhul ei esinenud näiteks vedelikupeetust. Veidral kombel viitab vedelikupeetus ehk vedelike kehas kinnihoidmine sageli hoopiski dehüdratsioonile ehk veevaegusele. Siin toimib sarnane mehhanism nagu liiga kalorivaesele dieedile lülitudes: keha üritab viimasestki allesolevast varust kinni hoida. Vedelikupeetuse puhul võib esineda turseid ja kehakaal olla suurem. Kuna jooksurajal, eriti pikematel distantsidel, loeb iga gramm, võid julgelt juua, kartmata seejuures vee arvelt kaalu suurendada, sest õigesti juues saad nn. veekilodest lahti.

Teises kookosvett, tavalist vett ja süsivesikute-elektrolüütidega rikastatud jooki võrdlevas uuringus (Saat), kus osales 8 tervet meest, avastati, et rehüdratsiooni mõttes neil väga vahet ei olnud. Samas oli kookosvesi kolmest joogist suurtes kogustes kõige kergemini tarbitav, põhjustades kõige vähem iiveldust ja seedehäireid.

Kolmandas uuringus (Kalman), kus võrreldi kookosvett tavalise pudelivee ja süsivesikuid-elektrolüüte sisaldava joogiga (spordijook), jõuti järeldusele, et kookosvett tarbides esines rohkem puhitust ja seedehäireid ehk selles osas olid tulemused teisena mainitud uuringule vastupidised. Taastumise, rehüdratsiooni ja sooritusvõime osas olulisi erinevusi ei leitud.

Neljas uuring (Ismail) leidis erinevaid jooke võrreldes, et tavaline vesi taastas vedeliku tasakaalu organismis kõige aeglasemalt. Spordijook ja kookosvesi olid enam-vähem võrdsed, aga sel korral oli kookosvee seedimine jällegi kergem, kuna ei tekitanud seedehäireid. Spordijoogi puhul võib oletada, et kõhujamad tekivad just erinevate lisaainete tõttu.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et vedelike taastamise seisukohalt pole vähemalt nende uuringute põhjal väga vahet, mida juua. Vastukäivad on andmed selle kohta, kas kookosvesi on seedimisele parem või mitte, eks seda peab igaüks omal nahal katsetama, sest inimesed ongi erinevad. Tundub aga, et nii spordijook kui kookosvesi on tavalisest veest pisut paremad, sest sisaldavad ka kehale vajalikke elektrolüüte. Kookosvett tasuks eelistada siis, kui soovid naturaalset lahendust, sest näiteks spordijoogid sisaldavad tihti värv-, lõhna- ja maitseaineid ning magustajaid. Seda silmas pidades on kookosvesi kehasõbralikum, sest organism ei pea tegelema kehavõõraste lisaainete lõhustamisega. Samuti sisaldab kookosvesi antioksüdanti askorbiinhapet, mis aitab võidelda kahjulike vabade radikaalidega. Palju trenni tehes tekib kehas vabu radikaale tohutult, sest ahmid sisse hapnikku. Hapnik on mõneski mõttes vastuoluline, kuna see on nii eluks vajalik kui ka teatud kogustes mürgine.

Kui palju see imejook maksab ja kust saab?

Eestimaises internetipoes leiab kolme või kuue liitri kaupa Coco Active vett hulgi ostes kookosvett hinnaga umbes 3.30 eurot/liiter (üheliitrised tetrapakid), Umami netipoes liitriste pakkidena 4.95. Lisaks netipoodidele võib kookosvett leida nii ökopoodidest kui ka tavalisest supermarketist. Olen ostnud seda nii Nõmme Comarketist (RiRi) kui ka Järve Selverist, Solarisest ja Tasku keskuse Rimist ehk on saadaval nii suuremates kui väiksemates (no päris külapoest vast ei leia). Poodides on saadaval ka väiksemaid pudeleid ja näiteks RiRi 250ml kookosvesi maksab tavaliselt alla kahe euro (umbes 8 eurot/liiter). Prismades on näha olnud ka rohelisi kookospähkleid, mis võimaldavad siis otse algallikast seda jooki tarbida.

Allikad:

„12119, Nuts, coconut water (liquid from coconuts)“. National Nutrient Database for Standard Reference Release 28. USDA, Agricultural Research Service (vaadatud 7.04.2016)

„Drink to Your Health“. Experience Life Health & Fitness Magazine. Juuni 2010 (vaadatud 15.04.2016)

Ismail, I., Singh, R., Sirisinghe, R.G. „Rehydration with sodium-enriched coconut water after exercise-induced dehydration“. The Southeast Asian Journal of Tropical Medicine and Public Health 38 (4). Juuli 2007.

Kalman, D. S., Feldman, S., Krieger, D. R., Bloomer, R. J. „Comparsion of coconut water and a carbohydrate-electrolyte sports drink on measures of hydration and physical performance in exercise-trained men“. Journal of the International Society of Sports Nutrition. Jaanuar 2012.

„Kookospiim“. Toidutare sõnastik (vaadatud 7.04.2016)

Mantena, S.K., Jagadish, Badduri, S.R., Siripurapu, K.B., Unnikrishan, M.K. „In vitro evaluation of antioxidant properties of Cocos nucifera Linn. water“. Die Nahrung. Aprill 2003.

Perez-Idarraga, A., Aragon-Vargas, L. F. „Postexercise rehydration: potassium-rich drinks versus water and sports drink“. Applied Physiology, Nutrition, and Metabolism. Oktoober 2014.

Saat, M., Singh, R., Sirisinghe, R. G., Nawawi, M. „Rehydration after exercise with fresh young coconut water, carbohydrate-electrolyte beverage and plain water“. Journal of Physiological Anthropology and Applied Human Science. Märts 2002.

Zelman, K. M. „The Truth About Coconut Water“. WebMD Expert Column. 2010 (vaadatud 7.04.2016)