Koroonakriis pani inimesi rohkem jooksma, kuid mitte kõiki
Kevadine koroonakriis tõstis söögiisu, kuid õnneks pani ka inimesi rohkem liikuma. Jooksualane veebileht runrepeat.com viis Paul Ronto juhtimisel läbi põhjaliku uuringu, et mõista, kas ja kui palju jooksuga tegelemine kasvas. Uuringus osales 12 913 inimest 139 riigist ning selle tulemusel selgus, et koroonakriis mõjus osade inimeste liikumisharrastusele hoopis negatiivselt.
Uuringust järeldus, et inimesed, kes enne kriisi liikusid vähe, suurendasid kevadel oma liikumisaktiivsust märkimisväärselt. Näiteks inimesed, kes käisid varem jooksmas korra nädalas, hakkasid jooksma kolm korda sagedamini ehk kolm korda nädalas. Ka nende harrastajate, kes jooksid nädalas 2-3 korda, liikumisaktiivsus kasvas märgatavalt.
Ent aktiivsete harrastussportlaste, kes varem käisid jooksmas 5-7 korda nädalas, liikumisaktiivsus hoopis vähenes. Need jooksjad, kes varem tegid seitse trenni nädalas, kärpisid treeningute arvu kuuele.
Kas sellise muutuse põhjustas võistluste ära jäämisest tingitud motivatsiooni langus, laste kaugõppest tingitud ajakadu, või midagi muud, seda käesolevas uuringus kahjuks ei käsitletud.