Kaks aastat kestnud koroonapandeemia mõjutas inimeste liikumisaktiivsust. Negatiivselt. Teisisõnu: peale koroonapandeemiat liiguvad inimesed vähem, kui enne koroonapandeemiat.

Selliste tulemusteni jõudis põhjalik Soome liikumisuuring „Liikuntaraportti. Suomalaisten mitattu liikkuminen, paikallaanolo ja fyysinen kunto 2018-2022“, mille tulemused nädalapäevad tagasi avalikuks tehti.

Seda, et inimeste liikumisharjumused on viimase kolme aastaga märkimisväärselt muutunud näeme me rahvaspordiürituste osavõtuarvude 30-40 protsendi suuruses languses koroonapandeemia eelse ajaga võrreldes ka Eestis. Põhjanaabrite liikumisuuring võtab kokku inimeste igapäevase liikumise ehk näitab samasugust muutust üksiksiku tasandil.

Kuidas soomlased inimeste liikumist mõõtsid? Väga lihtsalt! Sammuanduritega.  

Koroonapandeemia järel vähenes päeva jooksul tehtud sammude arv meestel keskmiselt 467 sammu võrra ning naistel keskmiselt 373 sammu võrra. Keskmiselt tegid Soome mehed 2021-2022. aastal 6987 ning naised 7317 sammu päevas. Sammude arv vähenes nii meestel kui naistel ning kõikides vanusegruppides.

Sammuloendureid kasutati ööpäevaringselt, magama minnes asendati vööandur randmel oleva mõõtjaga. Liikumisuuringus osales 16 500 inimest ning sammumõõtjat kasutas uuringu käigus 2269 inimest.

Marathon100 kasutuses ei ole kahjuks analoogilist uuringut Eesti kohta, kus oleks fikseeritud igapäevaselt eestlaste poolt tehtud sammud, mistõttu me ei saa väita, et ka eestlased koroonapandeemia järgselt vähem liiguvad. Ent rahvaspordiürituste osavõtuarvud räägivad väga selget keelt ka eestlaste liikumisharjumuste osas.