Jooksutulemused sõltuvad treenitusest, loomulikult mõnevõrra ka toitumisest ja puhkusest, kuid ainult viimastele keskendudes ei muutu keegi meist kiiremaks. Ent kui oled mõned kuud regulaarselt trenni teinud paranevad ka tulemused, lühematel distantsidel kiiremini ning pikematel aeglasemalt.

Loomulikult, minnes ühe jooksja tasandile võib tulemuste paranemine või halvenemine olla ka teiste põhjustega seotud. Näiteks kui otsustasid 2021.a. ainsa poolmaratoni joosta juunikuisel Pärnumaa Võidupüha maratonil, jäi sinu hetke vorm palava ilma tõttu ilmselt täies mahus realiseerimata.

Ent vaadates Eesti jooksjaid ühe suure grupina ei ole sellistel eranditel suurt mõju, statistilised keskmised näitavad hetkeseisu üsna täpselt ära.

Selleks, et mõista, kuidas on Eesti harrastussportlaste treenitus koroonapandeemia ajal muutunud, analüüsisime standardsete distantside keskmisi tulemusi 2018-2021.a. Võtsime välja tulemused, mis viisid aasta edetabeli esiveerandisse või jätsid jooksja viimase veerandi piirimaile. Muutusi oleks võimalik iseloomustada ka edetabeli sajanda tulemusega, kuid ajal, mil jooksjate arv on märkimisväärselt kukkunud, ei ole selline võrdlus objektiivne.

Kiired jooksjad

2019.a. pääses edetabeli esiveerandisse 10 km distantsil tulemusega 51.31, poolmaratonis tulemusega 1.43.33 ning maratonis tulemusega 3.33.46. Kui sa olid antud distantsil sellest kiirem jäi kolmveerand jooksjatest sinu selja taha.

2020.a. ehk koroonapandeemia esimesel aastal esiveerandi tulemused märkimisväärselt ei muutunud. 10 km distantsil pidi olema koguni 5 sekundit kiirem (51.28), poolmaratonis langes tase kahe minuti võrra (1.45.56) ning maratonis pea sama palju (3.35.01). Tulemuste nõrgenemise taga oli mitmeid põhjuseid, sealhulgas ühe olulisemana võistluste vähesus.

Tänavu läks edetabeli esiotsas konkurents tihedamaks, pikematel distantsidel kärbiti tulemustest minut-poolteist, 10 km distantsil koguni kolm.

Tabel 1. Edetabelis koha esimese 25% seas toonud tulemus

Aeglased jooksjad

Võttes välja jooksjate aeglasema veerandi näeme kahjuks märksa kurvemat pilti.

2019.a. andis Eesti edetabelis koha 75% peal 10 km distantsil tulemus 1.12.03, poolmaratonis 2.11.08 ning maratonis 4.29.50.

2020.a. nõrgenesid viimase veerandi tulemused märkimisväärselt, nii 10 km distantsil kui poolmaratonis anti ära 10 minutit, maratonis koguni 15 minutit (keskmised tulemused vastavalt 1.22.53, 2.21.15 ja 4.44.23).

Tänavu on ka viimase veerandi tulemused paranenud, kuid erinevalt esiveerandist on mahajäämus kriisieelsetest aegadest pikematel võistlusmaadel siiani märkimisväärne.

Tabel 2. Edetabelis 75% koha toonud tulemus

Koroonapandeemia on mõjutanud rohkem aeglaseid jooksjaid kui kiireid, võib olla on kiirete jooksjate motivatsioon ja liikumisharjumus tugevam.

Muidugi tuleb ülaltoodud numbreid vaadates mõista, et jooksjate arv on koroonapandeemia ajal vähenenud kõikides gruppides, võistlustelt on kadunud nii tuhandeid kiireid jooksjad kui tuhandeid aeglaseid jooksjaid.