Kuhu kadusid jooksjad?
Juunikuu on alanud mitmete mõnusate jooksuvõistlustega ning kuigi vahepealne piirangute aeg peaks olema tekitanud suure võistlusnälja, näeme hoopis vastupidist trendi. Jooksuvõistluste osavõtjate arv on madalam kui 2020 või 2019. Neid rahvaspordiüritusi, mis saavad kiidelda suurenenud osavõtjaskonnaga, on minimaalselt.
Mis toimub? Nakatumisnäitajad, mis meid talvel piirasid, on all, enam kui pool miljonit eestlast on vaktsineeritud ning viirusesse haigestumise oht minimaalne. Kas tõesti on meie harjumused viimase 1,5 aastaga nii palju muutunud? Kas jooksuvõistlusest saadavad emotsioonid on ununema hakanud?
Selle aasta juunis toimunud suurematel rahvajooksudel osales 3178 eestlast, 2019.a. oli võrreldav number 4574 ehk teisisõnu: jooksuvõistlustel osalemine on langenud ligi kolmandiku. Jaanijooksul ümber Karksi-Nuia paisjärve osales 2019.a. 582 inimest, tänavu 382. Pärnumaa Võidupüha maratonil lõi 2019.a. kaasa 460 võistlejat (pluss lastejooksudel osalejad), tänavu oli sama number 235 (lisaks 67 Pärnu suvejooksul osalenut). Kõva mehe jooksu protokollist leiame sel aastal 252 nime (pluss tiimijooksus osalenud), mullu oli osalejaid 404. Elva südaööjooksu vastavad numbrid on 395 vs 520.
Trendiga võitlevad ka väiksemad ja kohalikud jooksuvõistlused. Lossmanni mälestusjooksu osavõtjate arv langes aastaga 141lt 86le, Värska järve jooksu põhidistantsidel 188lt 170le, Kadrina paisjärve jooksul 215lt 187le, Rapla võidujooksul 54lt 34le.
Vaid üksikud juunikuised rahvaspordiüritused (Janeki maraton, Vägilase jooks, Väinjärve jooks, ümber Kuremäe kloostri jooks) on mullusega võrreldes osavõtjate arvu kasvatanud.
Loomulikult, me kõik oleme muutunud, viimased poolteist aastat on sundinud meid oma väärtushinnanguid ümber hindama ning virtuaal- ja tavadistantse kombineerivad hübriidvõistlused on muutunud tavapäraseks. Ülaltoodud osavõtjate arvude languski pole kohati nii suur, kui me liidame juurde virtuaaldistantsil osalenud. Ent siiski, langus on langus ja paneb mitmed jooksuvõistluste korraldajad suurte probleemide ette.
Medalid on toodetud, stardikeskuse peale kulutused tehtud, ajavõtt tellitud. Mitmed kulutused on tehtud võttes arvesse märksa suuremat osavõtjate arvu.
Ükski rahvaspordiürituste korraldaja ei ole nii paksu rahakotiga, et sellise langusega ilma muudatusi tegemata silmitsi seista. Teisisõnu, see tähendab meile, jooksuvõistlustel osalevatele harrastussportlastele vaid üht. Kui osalejate arv ei hakka uuesti tõusma, kaovad mõned meile armsaks saanud üritused kalendrist, alles jäävatel võistlustel tõusevad osavõtumaksud, joogipunktide arv rajal väheneb, WC-sabas tuleb stardi eel kauem seista, kaovad ära pakihoiud ja riietumistelgid ehk osavõtjate arvu langus hakkab varem või hiljem mõjutama seda, mida me rahvaspordiüritustel kogeme.
Niisiis, võta ette sellesuvine jooksukalender, vali välja sulle meeldivad rahvaspordiüritused ja pane end neile kirja. Võta võistlusele kaasa ka oma pere ja kutsu osalema sõpru. Jooksuvõistluselt saadav emotsioon võib anda tõuke, mis paneb meid rohkem liikuma, muutma toitumisharjumusi ja oma tervisest rohkem hoolima.
Seda kõike on hea alustada Marathon100 kalendrist SIIT.
Avafoto: Teet Raik, Janeki maraton