Kui eesmärk on suur, siis tuleb õppida mõtlema väikestes sammudes. Ja just see muutis aprillis kõike.

Aprillikuus lisas treener Toomas mu nädala kavasse ühe jooksutrenni juurde ja kokku ootas mind nüüd neli jooksukorda nädalas, millest üks oli jooksuharjutustele pühendatud.

Kui sain aprilli alguses kätte uue treeningplaani, oli esimene küsimus: kuidas see kõik mu ellu ära mahub?
Üks asi on minna jooksma siis, kui ise tahad. Hoopiski teine asi on teha seda kindla plaani järgi, eesmärgi nimel. See tähendab 100% pühendumist, järjepidevust ja vahel, kui motivatsioon on kadunud, peab toast välja astuma distsipliin. Ja mina tema järel :D

Olen enda jaoks selgelt sõnastanud: “Kes teeb, see jõuab”, aga ma ei tee midagi enda arvelt. Mul on üks keha. Kui ma selle eest ei hoolitse, siis kes seda teeb? Oluline on eristada, kas ma olen päriselt väsinud või lihtsalt ei viitsi. Kui füüsiliselt ei jaksa, siis ma puhkan. Aga kui ainus takistus on mõte, et “ei viitsi”, siis see ei ole põhjus trenni vahele jätta.

Aprill õpetas mulle kõige rohkem seda, et tuleb võtta üks samm korraga. Minu sammuks oli – üks nädal korraga. Ja sealt edasi – üks päev korraga. Kui suur eesmärk on silme ees ja fookus on päevas, siis saab kõik tehtud. Pole mõtet vaadata terve kuu tegemisi korraga ja end sellega ära hirmutada.

Sest teate mis?

Kogu teekonda tuleb nautida, mitte vaid seda ühte finishijoone ületamist septembrikuus.

Ja mina olen hakanud jõudma sinna staadiumisse, kus ma seda kõike naudin.

Üks vahva hetk aprillist oli kindlasti meie tiimi ühine külastus Nike esinduskauplusesse. Erik Aibast tegi meile kiire, aga väga kasuliku ülevaate erinevatest jooksujalatsitest ja seejärel saime ise proovida, testida ja sobivaima valiku teha. Minu valikuks osutusid Nike jookujalatsid Vomero 18 ja Zoomfly 6. Olen väga rahul – igapäevastes trennides kasutan Vomero 18, kiiremad trennid ja võistlused teen Zoomflyga.

Tunnen, et mõlemad teenivad mu treeninguid hästi. Pärast jalatsivalikut suundusime koos Järve metsa fartlek-treeningule. Korra kuus kogu tiimiga kokku saamised ja ühised trennid lisavad projektile palju hoogu juurde. Kift on viibida koos sama mindseti kandvate inimestega, kes kõik ühise eesmärgi nimel töötavad. Mina igal juhul elan kõikidele täiega kaasa ja ootan juba meie järgmist ühist treeningut.

 Liikumine on minu jaoks üks parimaid peapuhastajaid.

Isegi kui päev on keeruline ja tahaks lihtsalt diivanile vajuda, siis pärast jooksu on mul rohkem energiat kui enne ja pea selgem. Vahel tuleb lihtsalt end sundida tegutsema ja see väärtus tuleb esile hiljem. Kuidas see ongi, et : “the day you plant the seed is not the day you eat the fruit”.

Rajal näeme!

Fotod: Elis Kaurson