Jooksus on areng väga selgelt mõõdetav: kui tulemused lähevad paremaks, järelikult arened. Loomulikult, alati pole võimalik head treenitust tulemuseks vormistada. Jääd enne hooaja olulisemat starti haigeks või satub võistluspäevale ebasobilik ilm ning ongi asi untsus.

Samas, me oleme erineva taustaga ning erinevate eesmärkidega. Vahel pole tulemuste parandamine olulinegi, sest jooksmine kätkeb endas ju nii palju enamat.

Ent igale küsimusele on olemas vähemalt üks hea vastus, mistõttu proovisimegi pealkirjas esitatud küsimusele vastuse leida. Marathon100 andmebaasis on nimelt KÕIK Eesti jooksjate maratoni ja poolmaratoni tulemused aegade algusest saati ning lühemate distantside omad alates aastast 2010.

Võtsimegi ette eestlaste maratoni ja poolmaratoni tulemused ning vaatasime, mitmenda võistluseni suudetakse oma isiklikku rekordit parandada.

Teine võistlus toob garanteeritult hea tulemuse!

Esimene maraton on vahel raske, kuna puudub kogemus. Millise tempoga minna rajale? Kuidas jagada energiat? Ent eestlaste tulemused näitavad, et teine maraton ja poolmaraton lõpevad enamasti uue isikliku rekordiga. Koguni 61% jooksjatest parandab teisel võistlusel oma debüütmaratoni tulemust, poolmaratonis saab samaga hakkama 58%. Areng on samuti märkimisväärne: maratonis paraneb tulemus keskmiselt 19 minuti ja 52 sekundi võrra, poolmaratonis 8 minuti ja 52 sekundi võrra.

Kolmas start on väga paljudele jooksjatele veelgi parem!

46% jooksjatest suudab maratonis ka kolmandal võistlusel oma isiklikku rekordit parandada (keskmiselt 12 minuti ja 6 sekundi võrra). Poolmaratonis saab oma kolmandal stardil samaga hakkama 40% jooksjatest (+5.31).

Võimalik areng jätkub pikalt

Nii maratonis kui poolmaratonis on kogemustel väga oluline roll. Need jooksudistantsid ei ole kõige kergemad ning aastatega akumuleeruv jooksumaht võimaldab mõlemal võistlusmaal ka hiljem isiklikke rekordeid sihtida. Oma neljandal stardil suudab maratonis isiklikku rekordit parandada 34% jooksjatest, viiendal 29%, kuuendal 27% ning isegi kümnendal jätkuvalt 16%.

Poolmaratonis on isikliku rekordi parandajate määr ligilähedaselt sama, kuna distants on poole lühem, on ka rekordiparandused poole väiksemad. Nii joostakse kümnendal maratonil oma rekord üle viie minutiga, poolmaratonis kahe ja poolega.

Kaua areng jätkub? Maratonis on eestlased parandanud oma isiklikku rekordit kaheksal korral ka siis, kui selja taha on jäänud juba enam kui 100 maratoni! Üks jooksja on selleks võimeline olnud koguni oma 168. maratonil! Seega jätkub jooksus, vähemalt pikematel distantsidel, areng täpselt nii kaua, kuni ollakse valmis selle nimel vaeva nägema ja pingutama, vähemalt harrastussportlaste kontekstis. Tipptasemel tuleb loomulikult piir varem või hiljem ette, kuid tavalise harrastusjooksjana ei ole mõtet iseendale tehislikke piire seada.

Kui sa läbisid mullu oma esimese maratoni või poolmaratoni ning mõtled, kas sama asi uuesti ette võtta, siis loe uuesti käesoleva artikli algus. Muidugi! Ning maratonis võta julgelt eesmärgiks 20 minutiline isikliku rekordi parandus, poolmaratonis poole väiksem.

Avafoto: Teet Raik