Tartu maratoni eel kurtsid mitmed suusahundid, et kilomeetreid on sel aastal vähe kogunenud.  Kellel oli enne 63 km pikkust võistlusdistantsi koos 100, kellel 200 km, kuid hiline talv väga suurt kilometraaži koguda ei võimaldanud. 

Ent kui palju kilomeetreid on talve jooksul kogunenud Pyeong Changis startivatel suusatippudel?  Pulsikellad on käe peal vähemalt pooltel olümpial võistlevatel sportlastel ning nii võistlus- kui treeningandmed on hea tahtmise juures vabalt leitavad.

Heitsime pilgu Movescount keskkonnale, kus on näha Suunto pulsikella kasutajate andmed.  Eesti suusatajatest on sealt keskkonnast leitavad näiteks Andreas Veerpalu andmed.

Selgub, et Andreas Veerpalu on viimase 30 päeva jooksul teinud 55 treeningut ja võistlust ning kilomeetreid on kogunenud muljetavaldavad 570,9.  Nende kilomeetrite sees on loomulikult nii suusalõigud, kui jooksmine, jm treeningud. 

Itaalia laskesuusataja Lukas Hoferi kontol on samal perioodil 40 treeningut-võistlust ning kilomeetreid koos 510,9.  Hofer on olümpiamängudelt saanud ühe teatepronksi, individuaaldistantsidel on tema parimaks kohaks jäänud kümnes.

Ilma nimeta riiki esindav laskesuusataja Anton Babikov, kes nt. 20km distantsil tuli 20. kohale, on viimase 30 päeva jooksul läbinud 26 treeningu-võistluse käigus 445,6 km.

Bulgaaria suusataja Vesko Tsinzov (15km vabastiilis 36. kohal) on sama perioodi jooksul kogunud 521,6 km ja USA koondislane  Simi Hamilton 449 km.

Põnevaks teevad treening- ja võistlusandmed aga neil kajastuvad pulsinäidud.  Näiteks 4 x 10 km teatesõidus jäi igale ringile ka 35 meetrise kõrguste vahega tõus.  Esimesel ringil tõusis Andreas Veerpalu pulss nimetatud tõusul 176 löögilt minutis 191 löögile minutis, kuid viimasel kerkis juba 195 löögini.  Ent tõusule järgnenud samasugusel laskumisel taastus ka Andrease pulsinäit tõusueelsele tasemele.  Oma teatevahetuse läbis Andreas keskmise pulsinäiduga 186 lööki minutis (vt allolev graafik).