Esmalt teeme selgeks, jooksuvõistlused pole banaanid, mis igas poes enamvähem samapalju maksavad. Kõik jooksuvõistlused on erinevad ning nende eelarve (ja vastavalt osavõtutasu suurus) sõltub korraldaja valikutest.

Kas ajavõtt on kiibiga või stopperiga? Kas osavõtumaks sisaldab ka võistlusjärgset toitlustust või piisab pooleliitrisest veepudelist? Kas pakihoid ja riiete vahetamise võimalus on vajalikud või mitte? Kas korralduseks vajalikke asju rentida või osta?

Selliseid küsimusi on ohtralt ning just nendest sõltubki, millele osavõtutasu kulub. Ehk teisisõnu, kõik algab võistluse ideest, kontseptsioonist.

Selleks, et ka jooksjatel tekiks ettekujutus võistluse korraldusega seotud kulutustest paneme kirja ühe jooksuürituse, nädalavahetusel toimunud Janeki maratoni kulud.

Korralduskulusid on võimalik katta kolmest allikast: osavõtumaksud, riigi ja omavalitsuste toetus (Kultuurkapital) ning sponsorite toetus. Janeki maratoni eelarvet koostades lähtusime sellest, et osavõtumaksud peaksid katma kõik korralduslikud kulud. Kulkasse taotlust ei esitanue. Sponsoreid otsima ei hakanud, kuna 125 osavõtjaga ettevõtmisele nende leidmine on vähetõenäoline.

Seega oli meie kasutuses võistluspäeva hommikuks osavõtumaksudena laekunud 3058 eurot. Kuus kuud tagasi võistlust planeerides me muidugi ei teadnud, palju osavõtjaid tuleb ning kui palju raha kulude katteks kasutada on, kuid õnneks saab mitmed kulutused teha viimastel nädalatel, mil summa enamvähem teada on.

Sellest summast maksime esmalt ära käibemaksu, 20%, mis läheb Eesti riigi eelarvesse ja millega tehakse loodetavasti nii mõndagi head. Seega jäi korralduslike kulude katteks järgi 2548 eurot.

Kõige esimene võistluse korraldusega seotud kulutus oli medalite valmistamine. Medali maksumust mõjutab see, kas tegemist on standardse või erikujundusega medaliga, milline on medalite kogus ja kui suured medalid on. Janeki maratoni korraldamisel lähtume sellest, et antud ürituse medalid peavad olema suured ja ilusad. Mullu valmistasime 100 mm läbimõõduga erikujundusega medaleid täpselt 100 tükki. Kuna kogus oli väike, medalid Eesti suurimad ja need tulid seitsme maa ja mere tagant, olid medalid väga kallid.

Sel aastal otsisime võimalusi medaleid soodsamalt saada (ilma kvaliteedis kompromisse tegemata), mistõttu tellisime medaleid kaheks aastaks (2021.a. ja 2022.a. Janeki maraton), kokku 400 tükki, väikese varuga, kuna neid pidi jaguma nii tavavõistluse kui virtuaaljooksu osavõtjatele. 400 medalit läksid maksma 2033 eurot, 6. juunil toimunud Janeki maratoni osavõtjate medalitele kulus sellest 585 eurot.

Peale medalite ostmist jäi eelarvest järgi 1964 eurot.

Marathon100 ei tegele igapäevaselt ürituste korraldamisega, mistõttu pole meil ka stardikeskuse ehitamiseks vajalikke telke ega mööblit. Seetõttu oli vaja rentida 2 suurt telki riiete vahetamiseks (1 meestele ja 1 naistele, nii vist on kombeks), 1 telk numbrite jagamiseks/registratuuriks ning 1 telk pakihoiuks. 3x6 m suuruse telgi rent maksab 36 eurot, samasuguse telgi ostmiseks kuluks 459 eurot ehk kui me ei korralda kümmet üritust aastas, tuleb telk ikkagi rentida mitte osta.

Nelja telgi rentimine ja paigaldus maksis 204 eurot.

Ent kuidas sa vahetad telgis riideid, kui seal ei ole toole, millel istuda? Või nagisid, kuhu riideid riputada? Kuhu sa paned registratuuri telgis olevad numbrid? Joogitopsid teeninduspunktis? Loomulikult läheb selleks vaja laudu ja toole, ühe klapptooli rent maksab küll vaid 1 euro ning ühe kokkupandava laua rent vaid 5 eurot, kuid neid tuleb rentida ikka rohkem kui üks. Ning vaatamata sellele, kui palju sa laudu ja toole rendid, jääb alati vähemalt üks puudu. Ja loomulikult oleks hea, kui võistluse väsinult lõpetavad jooksjad saaks oma tagumiku kuhugi toetada. Järve metsas on üsna palju sipelgaid, enamusele meist püksis sibavad sipelgad ei meeldi, tuleb seega hankida natuke rohkem toole.

Loomulikult on võistluskeskusse vaja ka elektrit ehk pead rentima vähemalt ühe generaatori. Generaatori jaoks läheb vaja ka kütust.

Kui me stardikeskusele kulunud raha olime kokku liitnud, selgus, et sellele kulus 443 eurot. Ah jaa, vetsus tahaks enne starti ja pärastki käia. Ning paar prügikasti on ka vajalikud. Ja käsi tahaks pesta. Veel 138 eurot.

Eelarvest jäi järgi 1392 eurot.

Selleks, et osavõtjad saaks tulemuse kirja, tuleb teha numbrid ning keegi peaks ka aega võtma. Ajavõtuteenuse maksumus sõltub jällegi valikutest. Kas hankida numbrid, mille taha on kiip kleebitud või valida takjapaelaga ümber jala käiv kiip? Valisime soodsama võimaluse.

Eelarvest jäi järgi 1082 eurot.

Selleks, et osavõtjad rajalt ei eksiks, tuleb rada ära märgistada. Märgistamiseks on vaja nii ohulinti, noolesilte, toikaid, millele noolesildid kruvida ning loomulikult kruve. Kuna olime mullu sildid valmis teinud, kulus raja märgistamiseks sel korral vähem raha, saime hakkama 100 euroga.

Eelarvest jäi järgi 982 eurot.

Igal võistlusel on peale medalite ju ka diplomid ja auhinnad. Diplomid tuleb trükkida, karikad osta, auhinnad hankida. Marathon100 on korraldajana väga tänulik Nike maaletoojale AS Jalajälg ning Radenska mineraalvett, ülimaitsvaid Fructali mahlu, smuutisid ja jääteed müüvale Efoodile auhindade eest. Vastasel juhul oleks me täiesti auhinnatud olnud.

Eelarvest jäi järgi 859 eurot.

See, et teeninduspunktides pakutakse vett ja spordijooki, banaani, krõpsu ja rosinaid on täiesti elementaarne. Ent kuidas jõuab vesi ja spordijook joogipunkti? Hindasime 125 osavõtjaga võistluse veevajadust 200 liitrile. Hindasime natuke üle. 20 liitrit jäi järgi. 200 liitrit tähendaks 40 5 liitrist veepudelit. Leidsime, et hangime autotäie veepudelite asemel kümmekond suuremat kanistrit, mida saame ka järgmistel kordadel kasutada. Kuna tõotas tulla palav ilm, hankisime ka veepritsi, millega osavõtjaid rajal kasta. Lisaks veel ühekordsed topsid, spordijoogi pulber, banaanid, jms.

Eelarvest jäi järgi 618 eurot.

Eelmisel aastal võistlushommikul stardikeskust paigaldades nägime, kui suur töö see on ning kui palju aega see võtab. Seetõttu otsustasime kogu kraami stardipaika tuua võistlusele eelneval õhtul. Suured telgid ilmselt ise jalgu alla ei võta, kuid osa kraamist võib mahedal suveööl Järve metsas siiski kaotsi minna. Oli seega vaja tellida valve, stardieelseks ööks. Alternatiiviks oli ööbida ise telgis, kuid see ei olnud väga hea alternatiiv.

Eelarvest jäi järgi 462 eurot.

Pikematel jooksuüritustel on tore, kui peale võistlust saad ka natuke süüa ja juua. Oled jätnud päris palju energiat rajale, vedelikupuudus on suur. Kui üks pooleliitrine jook maksab ca 70-80 senti, siis 125 osavõtja joogid maksavad täpselt 100 eurot. Maratonijärgselt on vedel energia alati parem, kui tahke. Seetõttu hankisime Salvestist maitsvad smuutid, mida peale võistlust suhu pigistada. Käisime küll tehasepoes, kuid nendele kulus ikkagi 141 eurot. Otsustasime pakkuda osavõtjatele ka ühe väikese soolase ampsu ja ühe šokolaadise brownie. Kuigi küpsetasime neid võistluseelsed 2 päeva, pidime siiski hankima 4,2 kg võid 84 muna, 4,5 kg juustu, jms. Sellele kulus enamvähem 100 eurot. Ent kuidas sa kõike seda sööd? Eks ikka pappnõudest (mis läksid peale võistlust loomulikult vanapaberiks). Ühekordsetele nõudele kulus 87 eurot ja 21 senti. Tegelikult kulus rohkem, kuna joogitopse käidi võistluse ajal poes juurde ostma.

Eelarvest jäi järgi 52 eurot.

Muusika. See on ju igati mõistlik, et kui võistluskeskuses mängib muusika, siis tuleb sellelt maksta autoritasusid. Tegime seda ka meie. Väike üritus, summad väikesed, kuid ka 18 eurot on raha.

Eelarvest jäi järgi 34 eurot.

Võistluseelsel päeval ja võistluse ajal olid meil abiks mõned lapsed, kes aitasid korraldajaid suurima heameelega, kuid pidasime normaalseks ka neile jäätiseraha tänutäheks anda.

Eelarvest ei jäänud järgi midagi.

Õnneks pani end võistluspäeval mõni jooksja ka stardis kirja, mistõttu eelarvesse kogunes nende kulude katteks, mida siin kirjas ei ole, sadakond eurot.

Loomulikult, korraldajana me ei kurda. Janeki maraton on spordiüritus, kus kõik osavõtumaksudest laekuv peabki osavõtjate teenindamiseks minema, see ongi selle ürituse kontseptsioon. Janeki maraton on küll väike ja hubane üritus, kuid kõik detailid peavad sellel siiski osavõtja seisukohast ideaalselt paigas olema, kompromisse ei tohi teha, kuna need oleksid koha näha.

Kokkuhoiukohad? Neid on loomulikult, kuid me ei taha kokku hoida vaid veel paremat üritust teha!

Ent kogu selle jutu suurem point on hoopis selles, et ülaltoodud eelarves ei ole ühtegi rida võistluse korraldusega seotud ajakulu katteks. Samas, võistluse korraldamine võtab väga palju aega.

Ja selline on olukord enamusel Eesti jooksuüritustel. Kogu eelarvesse kogunev raha kulutatakse võistluse korraldamiseks ning korraldajad teevad oma tööd entusiasmist ja spordiarmastusest. Olen viimasel aastal proovinud ise endal juukseid lõigata. Masinaga. Entusiasmist. Tuleb ka välja, kuid kukla pealt on keeruline. Juuksur, kes selle sama töö eest palka saab teeks seda ilmselt paremini.

Kas sa kujutaks ette, et käid teatris, kus näitlejad esinevad vaid entusiasmist? Või käid kontserdil ja Smilers laulab sulle vaid sellepärast, et neile meeldib laulda? Entusiasmist.

Avafoto: Teet Raik.

https://ra-testuudio.pixieset.com/janekimaraton/