Maratoni läbimine on suur väljakutse igale jooksjale, sest 42,2 km pikkune võistlusmaa paneb proovile nii keha kui vaimu. Jalalihased väsivad, selg jääb valusaks, jooksmise asemel tahaks kõndida ning kõndimise asemel seista. Umbes pooltele jooksjatele jääbki nende esimene maraton viimaseks. Ent on ka neid, kellele see distants meeldima hakkab, kel esimesele maratonile järgnevad teine, kolmas, neljaski. Maraton ju mitte ainult ei võta vaid ka annab palju tagasi, annab teadmise, kuidas tulla toime raskuste, väsimuse ja valuga.

Selliseid eestlasi, kellel esimesele maratonile on järgnenud vähemalt 99 samasugust on tänaseks 36. Need 36 jooksjat, 27 meest ja 9 naist, kuuluvadki Eesti 100 maratoni klubisse.

Selle austusväärse edetabeli tipus troonib juba pikemat aega Rein Pärn. 2021.a. aprillis meie seast lahkunud Pärn jõudis 80ndaks eluaastaks läbida 641 täispikka maratoni, mis on erakordne number. Rein oli ka üks kahest eestlasest, kes suutis ühe kalendriaasta jooksul läbida vähemalt 100 maratoni, tema isiklikuks rekordiks sel distantsil jäi 1994.a. Pärnus joostud 3.22.18. Rein oli hea näide sellest, et kunagi pole hilja jooksmisega alustada, läbis ta ju esimese maratoni alles 49aastaselt.

Enim maratone läbinud Eesti naine, Leili Teeväli, paikneb selle edetabeli teisel positsioonil ning tema peaks lähemal ajal ületama 400 maratoni piiri. Maratonikogumine ei ole aeglaste jooksjate pärusmaa, seda näitab ka Leili, kelle isiklik rekord sel distantsil on 3.14.00.

Järgmistel kohtadel selles üsna mehises edetabelis paiknevad Meelis Koskaru, kes jõudis 300nda maratonini mullu ning Ergo Meier, kes samas tempos jätkates ületab selle piiri järgmisel aastal. Meelis on kümnest enim maratone läbinud eestlasest ka kõige noorem, tal on vanust 45 ehk nelja võrra vähem, kui Rein Pärnal esimese maratoni läbimisel.

Vähemalt 200 maratoni on läbinud tänaseks kaheksa eestlast.

Kõige varem, 1995. aastal, jõudis 100nda maratonini Benno Viirandi. Rein Pärn jõudis teise eestlasena 100nda maratonini 2001.a., seejärel ületasid selle piiri Sergei Lõžin (2012.a.), Meelis Atonen (2013.a.) ja Joel Tints (2014.a.).

2012. aastast alates on igal aastal Eesti 100 maratoni klubisse lisandunud vähemalt üks jooksja, kuid 2015.a. ja 2016.a. lisandus neid koguni kuus.

Kõige nooremana on Eesti 100 maratoni klubi liikmeks saanud Olav Mets (37), kõige vanemana Rein Traus (72). Keskmiselt ületatakse 100 maratoni piir 52aastaselt.

Kõige kiiremini on 100 maratonini jõudnud Hene Karumaa, kel see võttis aega vaid 4 aastat. Ulvi Lond kulutas sama eesmärgini jõudmiseks pool aastat kauem. Ent Benno Viirandil kulus 100 maratoni piiri ületamiseks 38 aastat (1958-1995), Sergei Lõžinil 35 ning Joel Tintsil 31.

100 maratoni klubi kõrval on Marathon100 veebis näha ka edetabel jooksjatest, kes on läbinud enim poolmaratone. Neid eestlasi, kes on läbinud 100 või enam poolmaratoni on 5 ning neid eestlasi, kes on läbinud nii 100 maratoni, kui 100 poolmaratoni, on 1.

Eesti 100 maratoni klubi edetabelit vaata Marathon100 veebist siit.