Aeg-ajalt seame endale sihiks mõnel jooksudistantsil uue isikliku rekordi. Eesmärgist lähtuvad ka treeningud ning kui järgmisel aastal sihiks seatud aega ei jookse oleme pettunud. Loomulikult, see kas me oma eesmärgini jõuame, sõltub väga paljudest asjadest, millest suur osa ei ole meie kontrolli all. Teeme korralikult trenni, kuid võistluspäeval on 25 kraadi sooja ja võibki rekordile kriipsu peale tõmmata. Vahel saab takistuseks haigus, vahel mõni vigastus, vahel ka vale tempovalik.

Ent vahel saavad saatuslikuks ka ebareaalsed eesmärgid. Oleme võtnud eesmärgiks parandada oma poolmaratoni isiklikku 10 minuti võrra, kuid kui kärbime vaid 8, olemegi pettunud.

Aga millised on reaalsed eesmärgid? Esmalt, reaalsed eesmärgid on alati individuaalsed, lähtuvad konkreetse jooksja taustast, varasemast treenitusest, eelnevast ettevalmistusest, vanusest, jms. Kuid kui me kõike seda lihtsustame ja üldistame?

Niisiis võtame ette mullused jooksutulemused ja keskendume neile jooksjatele kes püstitasid kas 10s kilomeetris, poolmaratonis või maratonis 2022.a. uue isikliku. Kui palju suutsid sellised jooksjad oma isiklikku rekordit parandada?

10 km distantsil kärpisid mehed oma isiklikust keskmiselt 3.54. Naised lihvisid senisest rekordist maha koguni 5.09. Keskmiselt.

21,1 km distantsil parandasid mehed oma rekordit keskmisele 7 minutit ja 2 sekundit ning naised 7 minutit ja 51 sekundit.

Maratonis paranesid rekordid 14.09 (mehed) ja 18.49 (naised).

Loomulikult sõltub rekordiparandus sellest, milline oli varasem tase. Kui olid kiirem, siis oli ka võimalik rekordiparandus väiksem ja vastupidi. Toome seega ära ka keskmised lõpuajad.

Lihtsustatult, kui kõik õnnestub, oled võimeline oma isiklikku rekordit parandama 6-7% võrra. Mitu minutit ja sekundit see sinu jaoks tähendab, pead juba ise välja arvutama. Ent pole väga reaalne võtta eesmärgiks suuremat rekordiparandaust.