Jooksuvõistluse meeleolu, publiku toetus, kaasaelamine, kaasjooksjate konkurents – kõik see on hea mõjutades jooksutulemusi positiivselt. Ent kui palju?

Tuleb välja, et seda on uuritud kauges Brasiilias Sao Paolo ülikoolis. Nimelt panid sealsed teadlased katses osalenud harrastussportlased läbima 10 km kahel erineval viisil: esmalt üksinda joostes ja seejärel võistlusel. Nii üks kui teine sooritus eeldas maksimaalset pingutust, s.t., üksi joostes võisteldi iseendaga rünnates oma rekordit, täpselt nagu võistluselgi.

Nii üksi joostes, kui võistlusel osaledes paluti harrastussportlastel hinnata ka jooksukogemuse raskusastet.

Selgus, et jooksuvõistlusel läbiti 10 km distants minuti võrra kiiremini võrreldes samaväärse maksimumpingutusega üksi joostes. Kui võistlusolukorras püsis jooksja enesetunne algusest lõpuni enamvähem stabiilne, siis üksi joostes muutus vaimne tunnetus iga kilomeetriga halvemaks. Üksi on lihtsalt raskem maksimaalselt pingutada.

Sellel uuringul on tegelikult kaks väljundit. Esiteks, me suudame end maksimaalselt realiseerida ikka ja ainult jooksuvõistlustel, kus on konkurente, publikut ja melu. Teiseks, ka rasked treeningud, kus on vaja endast kõik välja panna, on grupis kergemad.