Kas poleks tore kui järgmisel korral ID-kaarti vahetama minnes ütleb passiametnik sulle, et – muutsime teie sünniaastat, kuna olete vahepeal nooremaks saanud?  Te ei olegi enam 42 vaid hoopistükkis 25 aastat vana!  Ilmselt sobib selline mõte paremini mõnda Isaac Asimovi või vendadele Strugatskite raamatusse, kuid tuleb välja, et sel konstruktsioonil on selge seos ka päriseluga. 

Nimelt on Trondheimis paikneva Norwegian University of Science and Technology (NTNU) teadurid välja töötanud nn. tegeliku vanuse (ingliskeelne termin Fitness Age on kahtlemata täpsem) mõiste, mis lähtub eeskätt sellest, kui heas vormis on sinu süda.  Tasub mainida, et NTNU puhul pole tegemist miski nurgataguse kooliga – selle asutuse kaks professorit võitsid näiteks selleaastase Nobeli meditsiiniauhinna. 

Norrakad on uurinud väga põnevat teemat ehk täpsemalt – millised tegurid määravad ära selle, kui vanaks inimene elab.  Esimeses vastavas uuringus võeti luubi alla 5000 norrakat, teises juba enam kui 50 000 inimest. 

Inimese tegeliku vanuse selgitamisel leiti, et selle määramisel on kõige täpsem näitaja konkreetse persooni VO₂max ehk maksimaalne hapniku tarbimisvõime.  Kui oled koormustesti tegemas käinud, siis on suur tõenäosus, et sa oma VO₂maxi ka tead.  Kuigi on arutletud, kui palju on maksimaalset hapniku tarbimisvõimet võimalik inimesel endal tõsta ning kui palju see on geenidega kaasa antud omadus, siis teataval määral on igal inimesel võimalik seda suurendada.  See tähendab – kuigi inimese vanus muutub ainult ühes suunas ehk numbrid lähevad pöördumatult ainult suuremaks, siis VO₂maxi kaudu leitav organismi tegelik vanus võib ajapikku ka väheneda. 

Kas sellel kõigel on ka miski seos konkreetse inimese oodatava elueaga? Tolles suuremas uurimuses, kuhu oli kaasatud enam kui 50 000 norraka terviseandmed, selgus et on.  Nimelt neil inimestel, kelle maksimaalne hapniku tarbimisvõime oli 85% või rohkem oma vanuse keskmisest madalam, oli 82% tõenäosus surra enneaegselt.   Kas neil, kelle VO₂max oli keskmisest kõrgem, on tõenäosus elada keskmisest kauem, jäi Marathon100-le hetkel saladuseks, kuid lootus sureb viimasena.

Mis on aga uuringu teostanud professorite soovitus neile, kelle maksimaalne hapniku tarbimisvõime on keskmisest madalam?  „Tehke trenni.“ Lihtne, kas pole?

Kuna tavaliselt inimesed ei tea oma maksimaalset hapniku tarbimisvõimet, siis on uuringute käigus välja töötatud ka lihtsad kontrollküsimused, millega selgitatakse seesama näitaja kaudsel viisil.  Näiteks – milline on sinu vööümbermõõt, puhkeoleku pulss, kehakaal ja pikkus.  Proovisin järgi ja tulemus tuli üsnagi täpne. 

Ehk siis kui sa veel otsid põhjust, miks minna täna trenni, siis sa just said teada ühe väga hea põhjuse – tee trenni ja muutud nooremaks!

Kui sa tahad aga näha, milline on norrakate metoodika järgi sinu organismi tegelik läbisõit, siis saad seda ise mõnele lihtsale küsimusele teada.  Norrakate test paikneb siin.  Kilomeetrid mööduvad järgmises trennis märksa kiiremini kui sa oled oma testi tulemuse ära näinud . . .

Fotol Eesti vanim maratoonar, 80-aastane Benno Viirandi (hetkel juba 81) maikuisel Vändra maratonil