Nädalavahetuse Tallinna maraton oli pidulikuks finišiks ka projektis Eesmärgiks Tallinna maraton osalenud jooksjatele. Kas finiš muutub vahefinišiks, näitab tulevik, kuid sära silmades annab lootust, et jooksupisik on sügaval naha all ja ei lase enam sealt lahti.

Kas kuue kuu pikkune ettevalmistusperiood maratoniks või poolmaratoniks on piisava pikkusega või liiga lühike? See on piisavalt pikk, kui midagi ei juhtu, kuid liiga lühike, kui saatus teele takistusi ette veeretab. Vaatamata kogenud treenerite kaasamisele näeme iga aasta, et kõik ei lähe alati nii nagu paberil paistab, vahel on nurga taga peidus liigagi palju põnevust.

Ei olnud tänavunegi aasta teistsugune. Kuuest projektis osalenud jooksjast pani nädalavahetusel jala joonele viis, Jevgenia Kolk jäi kahjuks vigastusest tingituna kõrvale. Ent Jevgenia pole alla andjat tüüpi, loodame, et ka tema on peagi jooksurajal tagasi, terve ja tugevamana.

Laupäeval startis poolmaratonis kaks projektis osalenud jooksjat, kellest Katrin Kullasepp polnud varem nii pikka maad läbinud ning Ingrid Dreyersdorff oli seda teinud 2016.a. tulemusega 2.38.23. Katrini (47) suvi oli positiivseid jooksuemotsioone täis ning laupäev tõi talle neid kamaluga juurde. Kevade hakul välja käidud eesmärk – läbida poolmaraton kahe tunniga – sai täidetud sekundilise täpsusega. Katrini tulemuseks sel võistlusmaal täpselt 2 tundi, ei sekunditki rohkem. Katrin valmistus Tallinna maratoniks spordiklubis Jooksupartner Taivo Püi juhendamisel.

Ingrid (32) püsis suurema osa distantsist samuti kahe tunni grupis, kuid viimastel kilomeetritel läks raskeks. Vaatamata sellele ei kogenud Ingrid poolmaratoni lõpus samasugust ära kukkumist, mis sai talle osaks eelmine kord. Ingridi, keda juhendas Toomas Tarm spordiklubist Sparta, tulemuseks 2.02.56. Projekti kandideerides avaldas Ingrid soovi joosta poolmaraton kahe tunni kanti ja täpselt nii ka läks!

Pühapäeval asus starti kolm projektis osalenud jooksjat.

Karel Torm (44) oli sellesse projekti kandideerinud kolm korda ning igal korral napilt välja jäänud. Neljas kord tõi koha tiimis ja näitas, et vahel tuleb head asja natuke pikemalt oodata. Kareli isiklik maratonirekord oli enne pühapäeva 3.42.27 ning see pärines 2019. aastast. Projektile eelnenud aeg möödus tal peamiselt erinevates rühmatreeningutes, kuid jooksmine oli jäänud tahaplaanile. Seetõttu ei tahtnud Karel projekti kandideerides väga suuri eesmärke seada, tema sooviks oli uuesti naasta jooksmise juurde ning joosta üle oma senine rekord. Sellega ta tuli Tallinnas kenasti toime, vaatamata viimastel kilomeetritel rünnanud krampidele. Ent tulemus 3.27.11 on selline, mis pani ka klubi FB Jooksmise treeneritel eesotsas Kaupo Tiisläriga silmad särama.

Tiimi kõige noorem jooksja, Maarja Piibeleht (27) asus pühapäeval oma esimese maratoni starti. Poolmaratone oli ta korduvalt ka varem jooksnud, kuid seda, et maraton on rohkem kui 2 x poolmaraton, teame me kõik. Pühapäeval jäigi maratoni esimene pool ilusas tempos selja taha, mis jättis ka väikese võimaluse eesmärgiks seatud nelja tunni piiri püüdmiseks. Distantsi teises pooles läks Maarjal raskeks, kuid eks meil kõigil läks. Oma esimese maratoni lõpujoone ületas Maarja ajaga 4.25.39. Maarja valmistus Tallinna maratoniks spordiklubis Sparta Toomas Tarmi juhendamisel.

Viljandimaalt pärit tugeva taipoksi taustaga Marko Kivisild (33) pakkus suve alguses oma treenerile, Einar Kaigasele klubist Jooksupartner positiivseid üllatusi. Narva energiajooksul parandas Marko oma senist poolmaratoni rekordit viie minuti võrra ning tulemus 1.24.40 andis lootust, et sügisel joostakse üle ka senine maratoni rekord (3.30). Karksi-Nuia jaanijooksul kukkudes saadud tagareie osaline rebend ning abaluu ja rangluu ristumissideme vigastus pani eesmärkidele kahjuks korraliku põntsu. Ligi kuu aja pikkune täielik treeningpaus ja kahe kuu pikkune jooksupaus ei võimaldanud enam Tallinna maratonile kevadel püstitatud eesmärke realiseerima tulla. Ent Marko pole mees, kes asja pooleli jätab. Tema otsus tulla maratonis starti ning proovida see läbida joostes ja kõndides tähendas, et halvimal juhul on ta rajal kuus tundi või rohkemgi. Nelja kilomeetri pikkuste jooksudega maratoniks ju ei valmistu. Marko pigistas endast sel päeval igatahes maksimumi välja, tulemuseks sel korral 4.27.00.

Kokkuvõtteks, täpselt nagu maraton, nii on ka selleks ettevalmistumine ootamatusi täis. See muudabki jooksmise põnevaks ja pakub meile kordumatuid emotsioone. Kui soovid ka ise samasuguseid emotsioone kogeda, kirjuta janek@marathon100.com ja me võtame sinuga ühendust siis, kui me Eesmärgiks Tallinna maraton 2023 välja kuulutame.

Omalt poolt sügav kummardus nii jooksjate ees, treenerite, spordiklubide ja koostööpartnerite ees. Tallinna maratoni läbi viiv Spordiürituste Korraldamise Klubi, Nike maaletooja Jalajälg, koormustestide ja tervisekontrolliga tegelev Spordimeditsiini SA, CEP/Pringstore ja Mallor Malmre, spordiklubid FB Jooksmine, Jooksupartner ja Sparta muudavad võimalikuks selle, et meil on jooksulugusid, mis inspireerivad ja innustavad.

Fotod: Jevgenia Kolk ja Marathon100