Nädalavahetusel olid lisaks tuhandetele jooksjatele stardis ka Eesmärgiks Tallinna maraton osalenud. Kuidas läks? Heidame pilgu protokolli ja paneme numbrid ritta. Emotsioone oma tänavusest hooajast ja selle grande finalest jagavad juba projektis osalenud jooksjad ise.

Laupäeval läks rajale kaks poolmaratoni eesmärgiks valinud jooksjat: Britha Mardisoo ja Triinu Tints.

Triinu (fotol) esimene jooksuvõistlus oli 2019.a. suurjooks ümber Viljandi järve, 2022.a. startis ta esimest korda Tallinna maratonil, kus läbis 21,1 km ajaga 2.09.50. Projekti kandideerides märkis ta: „iikumine, olgu selleks siis kõndimine või jooksmine, annab mulle jõudu, puhastab mind ning aitab mõtteid korrastada, avaldab head mõju nii minu kehale kui vaimule.“ Triinu avastas liikumise enda jaoks covid-kriisi ajal, varasem spordialane taust oli tal pea olematu. Sellest johtuvalt seadis ta aasta alguses endale eesmärgiks läbida 2023.a. Tallinnas poolmaraton kahest tunnist kiiremini.

Oma eesmärgile jõudis Triinu üsna lähedale juba juunikuisel Narva jooksul, mille lõpetas ajaga 2.02.56. Järgnevate kuude jooksul paranes vorm veelgi ning õhust võetud eesmärk sai ka laupäeval korralikult üle joostud, tulemuseks näiliselt kergelt tulnud 1.53.51.

Triinut juhendas Einari Kaigas spordiklubist Jooksupartner.

Britha Mardisoo (fotol) tuli sellesse projekti mõnevõrra teistsuguse taustaga. 2022.aastasse jäid edukad stardid Tallinna maratonil (21,1 km, 1.43.12) ning Tartu linnamaratonil (42,2 km, 3.50.06). „Tahan oma vôimeid proovile panna ja tôestada endale ja teistele, et kôik on vôimalik,“ märkis Britha 10 kuud tagasi projekti kandideerides.

Kahjuks näitas see aasta, et tõesti kõik on võimalik, näiliselt süütus olukorras ja isegi mitte jooksutreeningu käigus murdis Britha varbaluu. „Suvi algas 21. juunil, see oli ka viimane päev, millal ma jooksin. Järgmisel päeval oli mega mõnus päikesepaisteline suveilm ja otsustasin jooksuvabal päeval maakodu lähedal asuvasse rabasse minna. Võtsin ka koera kaasa. Raba järve ääres paljajalu ringi tatsates mängisin koeraga ja suvalisel hetkel õnnestus mul täiesti suvalises kohas no nii suvaliselt komistada,“ kirjutas Britha oma õnnetusest. Sel hetkel oli selge, et eesmärgiks püstitatud 1.30-1.35 poolmaratonis tuleb sahtlisse tõsta. Õnnetusele järgnes pea pooleteise kuu pikkune jooksuvaba aeg, misjärel Britha naasis tugeva tahtejõu tulemusel küll uuesti rajale, et näidata, et õnnetused muudavad meid ainult tugevamaks. Tallinna maratonil ületas ta lõpujoone hooajale tagasi vaadates väga korraliku tulemusega 1.50.38.

Brithat juhendas Kaupo Tiislär spordiklubist FB Jooksmine.

Pühapäeval oli maratonirajale minemas kolm jooksjat, septembris oma maratonidebüül startima pidanud Merlin Kivil jäid sel korral kahjuks jooksusussid jalga panemata, suvel välja löönud põletik ja põlvevalu tähendasid seda, et tuleb keskenduda ravile ja mitte treeningutele. Mõned vigastused võtavad kauem aega ning sellised põletikud on ütlemata vastikud asjad. Ent Merlin on tahtmist täis ja teeb oma maratonidebüüdi varem või hiljem ja juba tervena ikka ära.

Tõnis Tõnström oli sel korral ainus projektis osalenud meesjooksja ning tema eesmärgiks oli läbida maraton alla 3.30. Endise korvpallurina oli ta varem palju sporti teinud, kuid jooksnud suures osas ühe rõnga alt teise rõnga alla. Ent mullu Tartu linnamaratonil läbitud 42,2 km lõppes ajaga 3.43.26, mis näitas, et kolm ja pool tundi on sel aastal täiesti reaalne.

Hooaja edenemine näitas, et Tõnises on peidus märksa enam, kui 3.30. Mais Laulasmaal läbitud 5 km jooks lõppes ajaga 19.14, kiirus hakkas kogunema, kuid ühe pika staadionitrenni käigus lõi välja põlvevalu, mille juured ulatuvad ilmselt korvpalli mängimise aega. Ent Tõnis ei visanud vaatamata raskustele särki põõsasse, tegi regulaarselt harjutusi ja sai ravi ning naases augustis uuesti tugevamate treeningute juurde. Augustikuised treeningudki sujusid juba väga hästi ning treeneri sõnutsi oli Tõnisel jalgades isegi tulemus 3.15-3.30 vahel.

Tallinna maratoni rannailm polnud kahjuks Tõnisele konti mööda ning vaatamata heale algusele (poolmaraton 1.43) hakkas palavus mõjutama ning kilomeetrid peale 35ndat läksid juba raskeks. Kui palju mõjutas tulemust lõpuks palavus ja kui palju vahepealne väike paus, on raske öelda.

Kuid – Tõnis püstitas Tallinnas maratonis uue isikliku rekordi! Uued rekordnumbrid on 3.39.30 ning rasket hooaega selja taha jättes võib väita, et Tõnis pole jooksurajal kindlasti oma viimast sõna veel öelnud.

Tõnis valmistus Tallinna maratoniks spordiklubis Jooksupartner Taivo Püi juhendamisel.

Kadri Kruus (fotol koos Tõnisega) asus pühapäeval oma esimese täispika jooksumaratoni starti olles aasta alguses endale eesmärgiks seadnud läbida see neljast tunnist kiiremini. Eesmärk oli ambitsioonikas, sest mullu oli ta Tallinna maratonil läbinud poolmaratoni ajaga 2.10. Nüüd oli tema eesmärgiks olla maratoni mõlemas pooles vähemalt 10 minutit kiirem!

Kui suve hakul murdis ka Kadri tööõnnetuse tulemusel jalaluu, arvas allakirjutanu, et eesmärgi saavutamine võib raskeks minna. Ent meis kõigis on palju enam peidus, kui me alguses oleme arvanud. Kadri üllatas positiivselt kõiki ja tegi pühapäeval Tallinnas väga ilusa jooksu. Juveliiritäpsusega tehtud töö lõppes ajaga 3.59.54!

Mari Kareda (fotol taas kord koos Tõnisega) eesmärk projektiga liitudes oli täpselt seesama, läbida maraton neljast tunnist kiiremini. Tema parim (ja ainus) maratonitulemus enne projekti oli 4.49.26 ehk sellest oli vaja kärpida 49 minutit.

Ent juba hooaja esimese poole võistlused näitasid, et Mari kärbib oma rekordist märksa rohkem, kui 49 minutit.

Väga ilusa jooksu teinud Mari läbiski maratoni suurepärase tulemusega 3.45.59, senine rekord oli paranenud ühe tunni ja kolme minutiga ning ka hooaja alguses eesmärgiks seatud numbrid olid üle joostud ligi veerand tunniga!

Kadrit ja Marit juhendas Toomas Tarm spordiklubist Sparta.

Selleaastane Eesmärgiks Tallinna maraton projekt näitas taas kord väga ilmekalt, mida võib targalt treenides vaid kolmveerand aastaga saavutada. See aasta polnud mitmele projektis osalenud jooksjale küll kerge, spordivälised traumad kärpisid vormi, kuid õnneks mitte indu ja liikumisrõõmu.

Marathon100 teeb sügava kummarduse kõikide jooksjate ning neid juhendanud treenerite ees. Eestis on nii palju lihvimata teemante, millel on potentsiaali särada märksa eredamalt. Ja lõppeks, eesmärgiks Tallinna maratoni eesmärk pole kunagi olnud isiklike rekordite püstitamine. Need lihtsalt tulevad. Eesmärk on süstida inimestesse liikumisrõõmu, olla täna natuke parem kui eile ja võita iseennast.

Marathon100 tänab ka kõiki projekti koostööpartnereid: Nike maaletoojat Jalajälg, CEPi sääriseid ja sokke turundavat Pringstore, harrastussportlastel kätt pulsil hoidvat Spordimeditsiini Sihtasutust ning loomulikult Eesti kõige ägedamate liikumisürituste taga seisvat Spordiürituste Korraldamise Klubi.

Kas ja millisena toimub Eesmärgiks Tallinna maraton 2024.a. juubelihõngulist kümnendat korda? Hetkel veel vara öelda. Tahaks nii paljusid veel särama lüüa!

Seega: jälgi Marathon100 ning pane oma soov teele kui aeg käes on!