Eesti suurim jooksuüritus on lõppenud ning on kokkuvõtete tegemise aeg. Võtame kokku ka projekti Eesmärgiks Tallinna maraton.

Sel aastal oleme pidanud kohanema teistmoodi reeglitega. Võistluseid on lükatud edasi, jäetud ära, korraldatud virtuaaljooksudena. Seetõttu käivitus ka tänavune Eesmärgiks Tallinna maraton projekt tavapärasest hiljem. Esimese ühistreeningu tegime mai alguses, mil Tallinna maratoniks jäi vaid 4,5 kuud. Lühike ettevalmistusaeg paneb pinged nii jooksjatele, kui treeneritele. Maratoniks valmistumisel võlunippe ei ole, kui aega on vähem, mõjutab see otseselt ka tulemusi. Eksimisruumi ei ole.

Sel põhjusel jäi maratonis startimata ka projekti kõige kiiremal jooksjal, Ristol (Jooksupartner). Suve keskel ligi hiilinud Achilleuse kõõluse vigastus ei lubanud treeningutega jätkata ning Tallinna maratonilgi jäi startimata. Olles näinud Risto treeninguid, teeb see loomulikult meele mõrudaks. Mehes on kõvasti potentsiaali, tuleb see ainult kehast nii kätte saada, et vigastused järele ei jõua.

Kahjuks jäi pooleli ka teise maratoniks valmistunud jooksja teekond. Kleiri (Sparta), väga positiivse ellusuhtumisega jooksja, jäi nädal enne Tallinna maratoni haigeks. Kahjuks on see üsna tavapärane: haigused murravad meid täiesti valel ajal. Ent maratonieelne nädal andis lootust, et äkki läheb tõbi tagajärgedata mööda. Ei läinud. Kleiri astus rajalt maha, kui läbitud oli 30 km. Veel poolmaratoni vaheajapunktini püsis ta väga heas graafikus. Õnneks on sügisel tulemas teisigi võistlusi, mis võimaldavad suvel tehtud treeningud ka ilusaks tulemuseks vormida.

Neli projektis osalenud jooksjat startisid poolmaratonis.

Triin (FB Jooksmine), kes alustas jooksmisega alles 2020.a. aprillis, võttis eesmärgiks läbida oma esimene poolmaraton. Tegelikult oli tal teinegi eesmärk: joosta 21,1 km kahest tunnist kiiremini. Rahulike jooksudega alustades kogunes projekti lõpuks ka piisav kogus treeningmahtu, mis andis stardis kindluse, et kõik sujub. Triin tuli oma eesmärgiga suurepäraselt toime, ühtlast tempot hoides näitas kell finišis lõpuks 1.56.47 ehk kahest tunnist sai ta mitme minutiga jagu!

Liina (FB Jooksmine) ei olnud maratoni või poolmaratoni projektiga liitudes kaheksa aastat jooksnud. Tervis ei võimaldanud jooksmisega tegeleda, kuid Liinal oli siiras unistus naasta jooksurajale. Naasta maratonirajale, kuid teha seda sammhaaval, läbides esmalt treeneri juhendamisel poolmaraton. Sihiks, mille Liina mõni kuu tagasi võttis, oli 1.45. Liina püsis graafikus suure osa võistlusmaast, kuid viimased kilomeetrid kujunesid raskeks ning lõpptulemuseks fikseeriti talle 1.47.31. Oma vanuseklassis sai ta selle tulemusega 30nda koha.

Eva-Maria (Sparta) võttis kevadel samuti eesmärgiks läbida poolmaraton tulemusega 1.35. Tema isiklik rekord sel distantsil oli 1.43.55 ehk 4,5 kuuga pidi 21,1 km tulema ligi kümne minutiline arenguhüpe. Laupäeval Tallinnas parandas Eva-Maria oma senist isiklikku enam kui kuue minuti võrra ning tulemus 1.37.39 andist talle oma vanusegrupis 10nda koha.

Inga (Jooksupartner) võttis suve hakul poolmaratonis eesmärgiks samuti ilusa numbri – joosta see distants kiiremini kui kui 1.30. Eesmärk oli ambitsioonikas, 21,1 km oli vaja joosta oma senisest 10 km rekordist kiiremas tempos. Kuigi viimastel kilomeetritel läks raskeks (kellel meist siis ei läinud!) sai Inga oma eesmärgiga hakkama, ajavaru jäi täpselt 5 sekundit! Ingale andis tulemus 1.29.55 naiste arvestuses kümnenda koha.

Kuna eelmisel aastal jäi sama projekt osadel jooksjatel väga erinevatel põhjustel pooleli, siis oli selleaastane Tallinna maraton ka mitmele neist eesmärkide realiseerimise ajaks. Vitali Hohlov, kõige vanem projektis osalenud jooksja, vigastas mullu säärelihast ning oli jooksust mitu kuud eemal. Ent sihikindla inimesena naases Vitali jooksurajale läbides poolmaratoni ajaga 1.40.22, kiiremini, kui ühelgi varasemal jooksuvõistlusel. Sügisel seisab tal ees veel maraton ning loodame siis rõõmustada koos temaga.

Ka Meelis Kadak osales samas projektis aasta tagasi ning tema tagasihoidlik eesmärk oli läbida maraton viiest tunnist kiiremini. Mullu jäi eesmärk realiseerimata, kuid sel aastal ootas võlgade klaarimise aeg. Meelis läbis maratoni ajaga 3.40.34 ületades kõiki ootusi ja lootusi.

Kokkuvõtteks. Maraton ja poolmaraton on piisavalt pikad distantsid, mis eeldavad nii treeneri tarkust, kui mõistlikult palju aega ettevalmistuseks. Mida lühem on aeg, seda suuremaid kompromisse tuleb teha.

Nende distantside võlu seisneb selles, et ega me isegi stardijoonel olles sageli ei tea, millise näo ja tulemusega me finišijoone ületame. Või kas üldse ületame. Vahel võidame meie. Vahel võidab maraton. Kui me teaks tulemust ette poleks ju põnev!

Selleaastane Eesmärgiks Tallinna maraton projekt rõõmustas entusiastlike ja rõõmsate jooksjatega, kes olid tahtmist täis, et seatud eesmärgid alistuks. Vahel võtavad eesmärgid natuke kauem aega, kuid jooksmine ei ole ju 4,5 kuu pikkune projekt, vaid midagi palju enamat! Aitäh kõigile tiimis osalenud jooksjatele ja treeneritele!

Suur tänu ka Tallinna maratoni korraldajatele, kes raskel ajal suurepärase jooksusündmuse ära tegid! Jääme ootama järgmist aastat!