Mesa-Phoenix maraton toimub Arizonas, USA-s ning tegemist on igati ontliku jooksuvõistlusega.  Eelmine võistlus leidis aset 25. veebruaril 2017 ning kavas oli nii maraton kui lühemad distantsid.  Osavõtjaid ca 10 000, kellest ca 2000 läbis 42,2km. 

Mesa-Phoenixi maratoni rada

Phoenixi maratoni rada sobib kiire aja jooksmiseks – selle kõrguste vahe on ca 300m ehk teisisõnu – tegemist on allamäge jooksuga.  Võistluse osavõtutasu ei ole kontimurdev – varajase registreerija soodushind on 85 dollarit (71 eurot), kuid tasapisi tõusev osavõtumaks kerkib lõpuks 125 dollarini.  Ent nagu kõikidel Ameerika jooksuvõistlustel – sa pead ju esmalt lombi taha jõudma ning see pole teadupärast odav.  Kui lisad mõnesaja raha eest lennupileteid ja teist samapalju majutuse eest, tõuseb igast Ameerika võistlusest osavõtmise maksumus Eesti jooksja jaoks pea kümnekordseks.

Ehk seni kuni teleporteerumise tehnoloogia pole multifilmidest kaugemale jõudnud, tuleb kaugetest võistlustest osavõtuks leida muid võimalusi.

Õnneks on virtuaaljooksude trend liikumas vaid ülesmäge ning võistlusest osavõtuks ei pea enam ammu oma jalga teiste jooksjatega samal ajal ja samas kohas stardijoonele seadma.  Virtuaaljooksude puhul on tegemist lihtsa ja mugava võistlustüübiga, kus võtad aega oma GPS-iga spordikellaga ning samamoodi mõõdad ka distantsi. Nt. suvalisel laupäeva hommikul vaatad õue, ilm on ilus, lükkad jooksusussid jalga, paned kella käele ja põrutadki rajale.  42,2 või 21,1 või 5 km hiljem paned oma kella kinni ning oledki võistluse läbinud.  Puudub küll vahetu konkurents rajal ning joogipunktidki pead ise välja mõtlema, kuid muidu igati täisväärtuslik jooksuvõistlus, mis on täpselt sama raske ja väljakutsuv nagu iga teinegi võistlus.

Mistõttu paningi ennast kirja Mesa-Phoenixi maratoni virtuaaljooksu distantsile.  Distantsiks ikka klassikaline maraton ehk 42,2km ja tulemuski läheb võistlusprotokolli kirja, kuigi mitteametlikuna.  Raha võeti minu taskust selle eest 49 dollarit ja selle eest lubati sama nodi, mis tavajooksjatelegi – lõpetaja T-särki (nagu mul neid juba vähe oleks . . .) ning maratoni lõpetaja medalit.  Medaleid mul veelgi rohkem kui särke, kumbki süüa ei kõlba, kuid Mesa-Phoenixi oma nägi igati austusväärne välja.

Septembris saabuski kõigepealt Omniva teade ja seejärel ka medal ja T-särk. 

Mesa-Phoenixi maratoni 42,2km medal on kõige vasakpoolne.

Kui nüüd päris aus olla, siis – Mesa-Phoenixi maratoni ma veel virtuaalselt läbinud ei ole.  Aega selleks on korraldajad andnud kuni 31. detsembrini ning novembris on Phoenixi 42,2km plaanis ka virtuaalselt läbida.  Täpselt nagu Eestis korraldatavate Suunto Virtuaaljooksudegi puhul – peale läbimist pean korraldajatele saatma foto oma spordikella näidust või lingi, kus näha palju ma jooksin ning mis tulemuse ma sain.  Ehk siis tõendusmaterjali võistluse läbimise kohta pean ma ikka saatma. 

Kuna särk ja medal on juba käes, siis – motivatsioon 42,2km läbimiseks on ka täiesti olemas. Kuidas ma muidu riputan Ameerika maratoni medali oma seinale, kui ma sellel osalenud pole. 

Kuivõrd Mesa-Phoenixi virtuaaljooksul osalemine toimis ladusalt, siis otsustasin augustis ennast veel mõnele sealsele virtuaalvõistlusele kirja panna.  Nimelt korraldavad neid väga paljud suurte jooksuvõistluste läbiviijad, näiteks ka maailma suurima, Rock’n’Roll Marathon Series-nimelise võistluste sarja korraldaja.

Rock'n'Roll Summer Strides Virtual Run'i osavõtumedalid

Rock’n’Roll Summer Strides Virtual Run oli oma ülesehituselt analoogiline – paned end kirja, maksad raha ja varsti on su postkastis valimispropaganda kõrval uhked jooksumedalid.  Summer Strides-nimeline virtuaaljooks oli tegelikult sari – see koosnes kolmest jooksuvõistlusest ning kui regasid ennast korraga kolmele võistlusele, said ka nn. sarjamedali ehk siis täpselt sama värk nagu Eestis Suunto Virtuaaljooksudel, kus kogu hooajale registreerides saad hooajamedali.

Ainult raha küsiti mitmeid kordi rohkem.  Kolm jooksuvõistlust maksid 90 dollarit ja mõnevõrra ootamatult ei pea ma nende läbimise kohta korraldajale miskit tõendusmaterjali saatma.  Jooksen iseendale ning medal on motivatsiooniks, mis sunnib mind need jooksusammud ette võtma. 

Eesti ainus virtuaaljooksu sari, Suunto Virtuaaljooksud, stardib aga juba kuu aja pärast oktoobri lõpus, tulekul juba neljas hooaeg! Kõikide jooksjate vahel, kes panevad ennast septembris kirja terveks hooajaks, loositakse välja Suunto uusim pulsikell, randmelt pulssi mõõtev Suunto Spartan Wrist.  Nädalapikkuseid virtuaaljookse on sügis-talvisel hooajal tulemas täpselt 10 ning hiljemalt 30. septembriks ennast kirja pannes tuleb kümne võistluse eest maksta vaid 50 eurot.  Hind võrreldes USA virtuaaljooksudega kordades odavam, kuid motivatsiooni enese liigutamiseks siis, kui ilm enam nii ilus ei ole, täpselt samapalju!  Täpne info ja registreerimine Suunto Virtuaaljooksudele siin.