Käimine ja jooksmine on pealtnäha väga sarnased liikumisviisid ning mõlemaid neist kohtab nii rahvaspordiüritustel kui terviseradadel.  Osa meist tegeleb käimisega või kepikõnniga, osa taas jooksmisega. 

Käimise ja jooksmise käigus kuluvaid kaloreid võib vaadata kahe nurga alt – kui sul on eesmärgiks põletada võimalikult palju kaloreid, siis tunned sa huvi ilmselt selle vastu, milline liikumisviis neid ROHKEM kulutab.  Kui sul on aga eesmärk jõuda võimalikult vähese energiakuluga ühest kohast teise, siis huvitab sind tõenäoliselt see, kumb neist liikumisviisidest kaloreid VÄHEM kulutab.

Kahjuks peab tõdema, et ühest vastust siin ei ole – meie kõigi organismid on erinevad ning keha treenitus mängib energiakasutuse juures olulist rolli. 

Teistpidi võib öelda, et eksisteerib väga konkreetne piir, millest alates jooksmine muutub käimisest ökonoomsemaks ja see piir paikneb kiiruse juures ca 8 km/h.  Ehk siis --- liikudes aeglasemalt kui 8 km/h on ökonoomsem kõndida ning vastupidi – kui sa soovid liikuda sellest piirist kiiremini, siis on ökonoomsem joosta. Või teistpidi – kui sa oled huvitatud võimalikult suure kalorikoguse põletamisest ja sa oled võimeline liikuma alla 8 km/h, siis – jookse. Kui sa oled võimeline liikuma sellest kiiremini ja oled jätkuvalt huvitatud võimalikult suure hunniku kalorite kulutamisest, siis – kõnni!  Kui sa oled proovinud kõndida kiiremini kui 8 kilomeetrit tunnis, siis oled sa kindlasti ka märganud, et selline tegevus on päris raske.

Sellele küsimusele on ka teine vastus – kui sa oled huvitatud võimalikult vähese energiakuluga ühest kohast teise liikumisest, siis kõnni ja tee seda kiirusega 5,6 km/tunnis.  Sellisel viisil ja kiirusel liikudes kulutad ühe kilomeetri läbimiseks kõige vähem energiat.

Kui soovid teada, mitu kalorit jooksmine või käimine sinu kaalu juures ühes tunnis kulutab, siis leidub selleks veebiavarustes mitmeid kalkulaatoreid, võid kasutada näiteks seda siin.