Eesti suurim jooksuüritus, Tallinna maraton, on juba vähem kui kuue nädala pärast. Mida teha nende nädalate jooksul, et septembris pingevabalt starti minna? Anname kuus lihtsat soovitust järgmiseks kuueks nädalaks. Kui oled maratoni või poolmaratoni vähem jooksnud või asud suisa esimest korda starti, siis võta need tegevused kavva.

Iga asi on esimesel korral hirmus. Pikemate jooksudistantsidega on täpselt samamoodi. Stardid oma esimesel maratonil ning võistluseelsel ööl saad vaevu magada. Mõtted põrkavad ajukäärude vahel otsekui piljardipallid ning ärgates ei tunne end peeglist äragi. Mida siis teha, et seda kõike vältida?

1. Proovi ära oma võistlusriietus.

Maraton ja poolmaraton on sedavõrd pikad jooksudistantsid, et sa tahad need läbida mõtlemata kõrvalistele asjadele. Ent kui sokk hakkab jalas hõõruma või püksid käivad joostes vastu reie sisekülgi, on keeruline jooksu nautida ning sellele keskenduda. Seega, proovi ära oma võistlusriietus ja mitte lihtsalt püksid ja särk vaid kogu komplekt, mida kavatsed maratonil kasutada. Kui võtad mobiili või geelivöö kaasa, siis proovi ka see ära. Kui jooksed sääristega, tõmba need varem jalga. Muidugi, hetkel on septembri esimese poole ilmaprognoos lihtsustatult öeldes ligikaudne, kuid üheksal juhul kümnest on Tallinna maratoni ilm lühikese püksi ja lühikeste käistega (või käisteta) jooksusärgi ilm.

2. Heida kriitiline pilk oma jooksutossudele.

Jooksjad on erinevad, mõni jookseb oma tossud enne ära viskamist ribadeks nii et varvas paistab jooksujalatsi ninast, mõne jalad on tossu kulumisele jällegi rohkem tundlikud. Ent 42 kilomeetrit tähendab ligikaudu 40 000 sammu asfaldil, mis väsitab ka tugevama jala ära. Seega, sinu praegused tossud võivad sobida küll lühemateks jooksudeks ja võistlusteks ent maratoniks? Joosta 30ndal kilomeetril nagu paljaste sokkidega asfaldil ei ole mõnus. Heida seega kriitiline pilk oma jooksutossudele ning kui need on liiga kulunud, vaheta heaga uuemate vastu.

3. Proovi ära oma võistluskiirus.

Kõige sagedasem viga, mis poolmaratonis või maratonis tehakse, on jooksutempo valik. Distantsi esimeses pooles võidetud minut tähendab sageli distantsi teises pooles viie minuti kaotamist. Oma jooksukiiruse leidmiseks võid kasutada Marathon100 võistlustempo kalkulaatorit, mis arvutab soovitusliku maratoni või poolmaratoni tempo tuginedes lühemate distantside tulemustele. Ent hea on seda kiirust vähemalt korra ka pikemal treeningul või võistlusel proovida, et kehal tekiks arusaam: ah, sellise tempoga ma peangi kogu distantsi läbima!

4. Proovi ära võistlusaegne söömine ja joomine

Kurikuulus sein, mida osad jooksjad maratonis kogevad, tähendab seda, et kehas saab otsa energia. Hullematel juhtudel ületatakse lõpujoon neljakäpuli, sest jalad enam ei kanna. Energiapuudust on kerge vältida võistluse ajal lisaenergiat tankides. Kõige hõlpsam on sellist lisaenergiat saada energiageelidega, mida kasutatakse 42 kilomeetri jooksul tavaliselt 3-6, üks iga 25-30 minuti järel, kuid energiat võid saada ka banaanilõikudest, rosinatest, datlitest, jms. Geelid jõuavad sinu lihastesse küll päris toidust mõnevõrra kiiremini. Ka vedeliku puudus hakkab sinu tempole negatiivselt mõjuma ehk lisaenergiaga sama oluline on ka vee (või spordijoogi) tarbimine. Ent kui sa pole varem energiageele kasutanud või proovinud joostes juua (või süüa banaanilõike), siis proovi see mõnel augustikuisel võistlusel ära.

5. Ravi välja oma vigastused

Väiksed valud ja probleemid on jooksmisel tavapärased. Koormused, mis ühe inimese jaoks ei ole suured, võivad seda olla teise inimese jaoks. Sageli me isegi ei märka väikest valu, kui valu läheb suuremaks, avastame ühtäkki, et meil on suurem jama kaelas. Vähem kogenud jooksjad ei julge sageli vigastuse tekkides treeningutesse pausi teha kartes vormi kadumist. Ent alati ei pea jooksma. Võid jooksmise asendada ujumise või rattasõiduga või kõndimisega. Nädala-pooleteise jooksul ei juhtu sinu vormiga mitte midagi. Palju hullem on vigastatuna võistlusele mnna. Võib olla piisab ka spordimassööri või füsioterapeudi visiidist või kulunud jooksutossude välja vahetamisest.

6. Testvõistlus tõstab enesekindlust

Kõike eelnimetatut oleks hea proovida võistlusolukorras, mitte treeningul. Võistlusel saad proovida topsi võtmist joogipunktist, tempogrupis püsimist ja muud sarnast, mida treeningul ei ole võimalik ette võtta. Treeningul puudub ka võistlusärevus ja pinge. Kui stardid septembris maratonil, sobib proovivõistluseks näiteks poolmaraton. Testvõistluseks sobivad hästi näiteks 12. augustil toimuvad Muhu jooks ja Järvakandi igamehe maraton, poolmaratoni leiad jooksukalendrist ka 20. augustil toimuvalt Kõrvemaa kevadjooksult. Järvakandi üritus on samas hea seetõttu, et seal joostakse 4,2 kilomeetrisel ringil, mida võid läbida täpselt nii mitu korda, kui soovid.

Kui oled Tallinnas startimas poolmaratonis, sobivad proovivõistlusteks hästi ka 19.08 Tartus toimuv Skechersi jooks või 26.08 toimub Ülemiste järve jooks, mis mõlemad jätavad piisavalt pika aja taastumiseks. Ent häid võistlusi on augustis tulemas teisigi, võta ette Marathon100 kalender ja pane end mõnele (test)võistlusele kirja. Magad paremini.