Oo, kuidas tahaks kirjutada siia, kui valmis ma juba olen septembriks! Naiivsel kombel arvasin ma jaanuaris, et Tallinna maratoni teekonna kõige raskemaks osaks saab enda motiveerimine trenni tegemiseks. Reaalsuses on aga raskeks kujunenud pidev kohanemine erinevate ootamatustega. Pikale haigusele kevade hakul järgnes suurepärane trennikuu mai, millele omakorda järgnes üllatuskülalisena juuni esimesel päeval ootamatu põlvevalu, mis ei taha ega taha lahkuda. Põhjuseid ei tasu ilmselt väga kaugelt otsida - tõenäoliselt põrutus liigsest asfaldil jooksmisest.

Aga mis teha! Elu on viperusi täis ja käib hoogsalt üles ja alla. Olen oma põlvemuresid kurtes kuulnud kogenenumatelt jooksufännidelt, et mu probleem kõlab nagu tüüpiline jooksja vigastus. Noh, tegelikult kui nii naljatledes mõelda, siis vähemalt on saanud minust tüüpiline jooksja, kellel on spordiinimese probleemid..

Mõneks ajaks tuleb rohkem rõhku panna ÜKEle ja rattasõidule ja ujumisele. Ja kui otsida midagi positiivset sellest olukorrast, siis ma olen saanud väga palju indu, et minna uuel aastal ujumiskursustele, sest ma oskan ainult niimoodi suvitaja kombel konna ujuda, aga ujumine tundub üks targa inimese spordiala ja jooksmise väga hea (ja säästvam) sõber. Järgmisel aastal Tallinna maratoni projekti jätkuprojektiks Eesmärgiks Õppida Normaalselt Ujuma 2024!

Tarkuseteri algajalt jooksuinimeselt algajatele jooksuinimestele:
1. Ära jookse asfaldil (isegi kui sa mõtled, et aga kust kohast ma peaks veel selle tund aega lisaks trennile oma päevast võtma, et kuskile maastikule liigelda)!
2. Tee korralikult jooksmise kõrvalt lihastrenni (isegi kui jooksmine on palju meeldivam kui ÜKE ja jooksuharjutused)!
3. Ära jää nukrutsema, kui ei saa joosta - leia alternatiive (isegi kui oskad ainult suvitaja kombel konna ujuda)!

Merlin valmistub oma esimeseks maratoniks spordiklubis FB Jooksmine Kaupo Tiisläri juhendamisel.

Fotod: Mallor Malmre