Kui enamus meist on tõenäoliselt lihtsurelikud, siis Leedu ultrajooksja Aleksandr Sorokin tundub olevat otsekui mees teiselt planeedilt. Purunematu ja vintske. Ja Sorokini rekordid püsivad tõenäoliselt aastakümneid, kui just mees ise neid üle ei jookse, täpselt nagu juhtus eile-täna Itaalias Veronas.

Kreeka ultrajooksulegend Yiannis Kouros valitses maratonist pikemaid võistlusmaid eelmise sajandi viimasel kümnendil ning tema 24tunni jooksu rekord 303,506, mis pärines 1997. aastast tundus üliinimlikult kõva. Ent Sanja Sorokin jooksis selle mullu augustis enam kui 5 kilomeetriga üle.

Sel nädalavahetusel näitas Sorokin, et mullune maailmarekord polnud mehe viimane sõna – Veronas toimunud Euroopa meistrivõistlustel 24 tunni jooksus ületas ta senise tippmargi ligi kümne kilomeetriga! Uus (hetkel veel mitteametlik) maailmarekord on nüüdsest 318,825 km. Senise rekordi, mis oli 309,399 km ületas ta juba tund aega enne võistluse ametlikku lõppu.

Loomulikult tuli leedukas ka Euroopa meistriks. Kogu võistlus kujunes väga kõrgetasemeliseks, sest ka teise koha saanud poolakas Andrzej Piotrowski ületas maagilise 300 km piiri.

Ükski Eesti jooksja Euroopa meistrivõistlustest osa ei võtnud. Eesti rekord sel samal distantsil on Rait Ratasseppa 245,168 km.

Leedu ultrajooksja alustas võistlust hullumeelses tempos, mis on ööpäeva pikkuses ultrajooksus jõukohane ainult talle. Esimese kolmandikuga ehk kaheksa tunniga läbis ta juba 117,5 km, mis tähendab keskmist tempot 4.05 minutit/kilomeeter. Kolme maratonidistantsi jagu kilomeetreid jäi selja taha, kui stardist oli kulunud 8 tundi ja 39 minutit ehk sisuliselt läbis ta kolm maratoni jutti keskmise ajaga 2.53.09.

Keskmine jooksukiirus küll distantsi edenedes mõnevõrra langes, kuid poolele maale jõudes  ehk hetkeks, kui stardist oli kulunud 12 tundi jäi leedukal selja taha juba 172 km. Võrdluseks: Sorokinile kuuluv 12 tunni jooksu maailmarekord on 2022.a. jaanuaris püstitatud 177,410 km.

Õõ saabudes jõudsid kätte jooksu kõige raskemad tunnid ning Sorokini tempo mõnevõrra langes. Kui stardist oli kulunud 20 tundi oli tal läbitud juba 273,1 kilomeetrit, mis tähendab keskmist tempot 4.25 minutit kilomeetri kohta. Teisisõnu, kuue maratoni jagu kilomeetreid võtsid aega keskmiselt 3 tundi ja 4 minutit ühe maratoni kohta.

Uue maailmarekordi läbimisel oli Sorokini keskmine kiirus 4.31 minutit kilomeetri kohta. Tiitlivõistlused toimusid 1525 meetri pikkusel rajal, mida Sanja läbis 209 korda.