Tervise Arengu Instituut tutvustas eile 2016.a. alguses lõpliku kuju võtvaid Eesti Toitumis- ja Liikumissoovitusi, mille ettevalmistamisega on tegeldud suure põhjalikkuse ja süstemaatilisusega. Soovituste väljatöötamisel tehtud töö tekitas sügava respekti – töös on tuginetud väga paljudele teadustöödele, -uuringutele ja –analüüsidele ning sellega tegelenud spetsialistide hulk on muljetavaldav.

Marathon100-le meeldib, et uutes soovitustes on sõna „liikumine“ toodud pealkirja tasandile ehk liikumise tähtsust on soovitustes suurendatud.  Ent millised siis on kõige olulisemad liikumissoovitused? 

Toome lühidalt välja Tallinna Ülikooli lektori Saima Kuu, PhD poolt esitletud olulisemad liikumisalased soovitused (täiskasvanutele).

Täiskasvanud inimene võiks nädalas liikuda 150 minutit keskmise intensiivsusega või 75 minutit kõrge intensiivsusega.  Liikumine ei tähenda ainult jooksmist, vaid võib tähendada ka kepikõndi, ujumist, rattasõitu või kasvõi koristamist, kuid siiski – mida tähendab kõrge intensiivsusega liikumine?   See ei tähenda ilmtingimata „pulss-punases“-jooksmist, mis sind hingeldama paneb, piiriks tegelikult märksa tagasihoidlikum 8km/tunnis – sellest aeglasem jooksmine on niisiis mõõduka intensiivsusega.

Ent liikumissoovitused ei piirdu ainult lihtsa minutite lugemisega, vaid hõlmavad ka jõu-, venitus- ja tasakaaluharjutuste tegemist. Nimelt toodi välja soovitus tegeleda jõu- ja venitusharjutustega 2-3 korda nädalas ning regulaarselt võtta kavva ka tasakaaluharjutused.  Sörkjooksust ei piisa, kui eesmärgiks on elukvaliteedi säilitamine ja tervena püsimine.

Istumise kahjulikkusest on räägitud viimasel ajal palju, mistõttu soovitus – viia miinimumini istumisaeg ja lähtuda istumisel vajadusest mitte võimalusest kõlas igati ootuspäraselt.

Ent kui palju peaks riiklike toitumis- ja liikumissoovituste põhjal liikuma lapsed? Vähemalt 60 minutit päevas!  Laste liikumine võiks olla võimalikult mitmekesine.

Liikumissoovituste tutvustamist on igati paslik lõpetada kõige kergemini ellu viidava soovitusega – päeva jooksul võiks teha ka mittestandardsemaid liigutusi, s.t., vahel võib ju kontoris kõndida ka selg või külg ees, mis võimaldab tööle panna ka teisi lihaseid, mis tavaliikumise puhul vähem rakendust leiavad.  Proovi ära!