Esimene Luksemburgi maraton toimus 2006. aastal. Tänavune jooksusündmus oli järjekorras 16., aastatel 2020-2021 maratoni ei toimunud.

Erinevatest distantsidest võtsid osa 13 000 jooksusõpra ning kõik jooksud viidi läbi 20. mail alates kella 19.00-st. Lisaks maratonile ja poolmaratonile, sai osa võtta teatemaratonist (4 liiget), minimaratonist (4,2 km) ja miniminimaratonist (1 km).

LuxExpo – võistluste süda

Võistluste sekretariaat, start ja finiš, asub Kirchbergi linnajaos, LuxExpo keskuses, kuhu sai kesklinnast mugavalt trammiga. Minu hotell asus samuti kesklinnas, raudteejaama ja expo vahelise trammitee lähedal ning sain mugavalt nii starti kui pärast lõpetamist öösel “koju”. Tõsi, öösel olid trammid pilgeni rahvast täis ning pidi vaeva nägema, et õiges peatuses maha saaks, aga kõik jooksjad ja kaasaelajad olid väga sõbralikud ja abivalmid.

Pidu täie raha eest

Olles ise suur Rakvere ööjooksu fänn, otsisin ma endale Euroopas just öömaratoni, mille trass kulgeks linna südames. Luksemburgi öömaratonini jõudsin väga kiiresti. Linn oli mulle niivõrd-kuivõrd tuttav kuna eelmise sajandi lõpus bussireise organiseerides, tegin ikka Luksemburgis peatuse. Üheks põhjuseks oli maksuvaba soodsa kütuse tankimine, mis oli odavam kui Prantsusmaal või Saksamaal.

Luksemburg öösel, foto: korraldajad

Luksemburgi pealinn Luksemburg hakkas mulle aga kohe meeldima. Puhas, veidi selline aristokraatlik, imeilus ja roheline vanalinn ning sümpaatsed inimesed, kes kääbusriigi geograafilise asendi tõttu rääkisid muidugi saksa ja prantsuse keelt, aga väga hea meelega kõnelesid ka inglise keeles.

Kümme aastat tagasi, 40-aastaselt, alustasin hobimaratoonarina ning üheks minu suurimaks eesmärgiks, oli joosta korra elus alla nelja tunni. See juhtus 2015. aastal Tallinnas, kui sain ajaks 3:54 sentidega. Tänaseks päevaks, on maratonist saanud minu jaoks üks suur emotsioon, kus lõpuaeg ei ole enam nii oluline. Tähtis on elamus, millele aitavad kaasa kesklinnas kulgev rada ja/või pealtvaatajad raja ääres.

Stardis

Luksemburgi kohalike lehtede teatel oli maratonirajal kokku 56 meelelahutuspunkti ja tuhandeid inimesi kaasa elamas. Oli orkestreid, trummimängijaid, koore. Trassil oli väga palju DJ-sid, kuulda võis samba- ja reggaerütme. Aga kõige suuremat “lärmi” tegid muidugi pealtvaatajad, keda oli absoluutselt igal pool ja igal kilomeetril. Midagi sellist ei olnud ma kunagi näinud.

Suur aitäh, Luksemburg!

Maratonirada oli sile vaid alguses ja lõpus paari kilomeetri jagu, kui jooksime mööda maanteed. Jämedalt 35 km ulatuses kulges rada aga mööda eramajade rajoone ja läbi kesklinna ning vanalinna üles-alla, suurte sildade peal, all ja sügaval orgudes, õhtupimeduses imeilusates parkides. Füüsiliselt oli rada raske, sest kogu aeg pidi kuhugi keerama ja pöörama. Margirada ei ole see kindlasti, aga elamuse poolest ei ole see võrreldev mitte ühegi minu eelmise maratoniga. Viimased 14 kilomeetrit oli nii raske, kuid fantastiliste pealtvaatajate ja kaasjooksjate toel, jõudsin ma finišisse, mis oli püsti pandud expo halli ning teel finišisse elasid kõikidele kaasa sajad ja sajad inimesed, kes libistasid laudade taga joovastavaid jooke.

Maratonirajal

Kui veel korraldust kiita, siis joogipunkte oli rajal väga tihedalt, esimene vist isegi juba neljandal kilomeetril. Igal pool pakuti vett ja spordijooki, apelsini ja banaani. Rada oli väga hästi turvatud ja ka pealtvaatajad olid hoolimata laupäevaõhtusest meeleolust väga viisakad, toetavad ja ergutati finišini välja. Sajad käteplaksud ja siiras kaasaelamise rõõm raja ääres, ei lähe mul vist kunagi meelest.

Kas lennata Brüsselisse või Frankfurti?

 Loomulikult on Luksemburgis oma lennujaam, kus siinkirjutajal õnnestus 1990. aastal umbes 10 tundi viibida, kui Aerofloti lennuk tegi marsruudil Moskva-Luksemburg-Shannon-Lima sunnitud pausi. Täna ei ole rahaliselt väga mõttekas Luksemburgi lennata, ühendused on samuti harvad.

Tallinnast saab otse nii Frankfurti kui Brüsselisse, kust Luksemburgi 200 pluss kilomeetrit.
Mina valisin Brüsseli, kuhu Air Baltic lendas reede hommikul, maraton ise oli laupäeva õhtul. Tagasi Tallinnasse lennati pühapäeva õhtul, seega ideaalne graafik laupäevaseks öömaratoniks.

Brüsseli lennujaamast sõitsin liinibussiga kesklinna, aga oleksin ka rongiga saanud otse pearaudteejaama, kuid soovisin natuke läbi linna jalutada ja europealinna õhku nuusutada.
Rongisõit Brüsselist Luksemburgi pealinna Luksemburgi kestis üle kolme tunni, tegu oli “vaata maailma” rongiga, mis peatus igal pool, aga kiiret polnud kuhugi. Aknast avanesid imelised vaated rohelistele väljadele ja aasadele. Enamus teekonnast kulges Belgias. Pisikesse, Saaremaa suurusesse Luksemburgi jõudes, olingi peaaegu kohe pealinnas kohal. Luksemburgi raudteejaama eest istusin trammi lõppsuunaga “Luxexpo”, mis viis täpselt maratonikeskusesse. Kõik toimis nagu kellavärk.

Kuluaruanne

Paljud sõbrad, kes ei armasta üldse joosta, ei suuda ikka ära imestada, et meie maratonisõbrad, läheme välismaale selleks, et joosta ja maksame n.-ö. peale. Tegelikult pole ju vahet, kas kaifitakse šoppamist, joomist või hoopis eneseületust 42 km rajal.
Minu jaoks oli elu esimene öömaraton hindamatu, aga numbrid olid siiski sellised:

*Osavõtt, T-särk ja kiip, mis käis tossupaelte külge – umbes 130 eurot
(kiibi eest sai pärast finišit 5 eurot tagasi).
*Air Baltic lennupilet Tallinn-Brüssel-Tallinn, käsipagas – 230 eurot
*3* hotell, 2 ööd koos hommikusöögiga kesklinnas ja trammitee lähedal –
ühene tuba 230 eurot

*Brüssel-Luksemburg-Brüssel rongipilet teises klassis edasi-tagasi – 48 eurot

*Rong Brüsseli keskraudteejaam-lennujaam – 11 eurot/suund

*Fotod, kokku 22 tükki – 29.90 eurot
(Neid ei pea muidugi ostma, ülevaade saadetakse automaatselt numbri alusel mailile)

Eesti inimest enam väljas söömine ei ehmata. Hinnad olid Euroopa ühes jõukamas riigis enamvähem samad, mis siin sama tasemega söögikohtades.

Järgmine Luksemburgi maraton toimub 11. mail. Kirja saab hakata ennast panema septembri alguses, lisainfo https://www.ing-night-marathon.lu/en.html

Küsimused teretulnud,
Kärt Radik