Ühes aastas on 365 päeva, kahes 730 ehk 1000 päeva on natuke vähem kui kolm aastat. Täpselt nii mitu päeva järjest on Maarja Žugova iga päev jooksmas käinud. Iga päev. Esmaspäevast pühapäevani. Jaanuarist detsembrini. Ilusa ilmaga. Eesti ilmaga. Koleda ilmaga.

Esmaspäeval jõudis Maarja oma tuhande järjestikuse jooksupäevani ja tähistas seda loomulikult joostes. Õhtune jooksuring viis ta tuttavatele rabajooksu radadele, kus Maarja tegi koos sõpradega rahuliku tunnise sörgi. Käisime samuti sellest sündmusest osa saamas ja Maarja vägevat verstaposti tähistamas ning ajasime temaga joostes ka mõne sõna juttu.

Tuhat päeva igapäevaselt joosta. Mis sind selleni on toonud? Kas sa oled hästi jonnakas? Kas sulle meeldib väga joosta? Või on sul meeletu motivatsioon? Mis sind teeb nii tugevaks?

„Põikpäisus,“ vastab Maarja Harku männimetsa vahel järjekordset jooksusammu tehes. „Kui midagi pähe võtan, siis alla ei anna. Satud sõltuvusse. Tegelikult joosta mulle meeldib ka väga.“

Nii et Eesti jonn ühendatuna jooksuarmastusega?

„Täpselt nii. Kui ma 2013 hakkasin sörkima, siis enne seda ma vihkasin jooksmist. Nüüd ilma enam ei saa.

2023.a. augustis liitusin Facebooki Hommikujooksjate väljakutsega ja mõtlesin, et 30 päeva teen ära, vaatan kas saan hakkama. Kui oli 30 päeva täis, läksin edasi,“ räägib Maarja sellest, kuidas igapäevajooksmise traditsioon alguse sai.

Kas on neid hetki ka, kui mõtled, et enam ei taha. Kas on raskeid hetki, kui pead sundima ennast?

„Ikka pean sundima. Kui on vigastus või haigus, siis ei taha minna, aga ma tean, et kui ma ei lähe, siis hakkab see mul närima sees. Kuidas ma niimoodi alla annan. Siiamaani olen vastu pidanud. Mida suuremaks numbrid läksid, seda keerulisem on alla anda.

Keha on ära harjunud, päevas korra jooks teha.“

Tuhandes jooksupäev möödus mõnusa rahuliku sörgiga rabajooksu radadel

Kuna sulle meeldib joosta? Hommikul, päeval, õhtul?

„Vahet ei ole. Mõnikord lähed hommikul, mõnikord lõuna ajal, õhtuti, öösiti. Tipust Topini ajal tuleb ju ka öösel joosta, siis on hea jahe. Kuid ma arvan, et hommikul on kõige parem, kui on hommikud soojemad.“

Sul on olnud vigastusi, oled haige olnud, mida sa siis teed?

„Mul on kodus jooksulint. Palavikud, nohud, köhad – kõik on läbi joostud. Vigastustega on selline lugu, et mõni kõnnib, mina teen oma miinimumi ära. Miinimum on 1,6 km (1 miil), siis läheb maailma (igapäevajooksjate) arvestusse.“

Mis on kõige suurem elamus olnud?

„Kõik need sõpradega ühisjooksud. Kõik igasugused spordiüritused, kuhu minna.“

Sõbrad ja seltskond?

„Jah, näiteks käin Laagri Sörgiga jooksmas, sain 40 inimest kohe juurde. See jooksu kommuun on tegelikult väga ühtehoidev. Kõik on nii toetavad. See mulle väga meeldib.“

Klassikaline spordiküsimus ka: kuidas tunne on?

„Hetkel ei saa veel aru. Hommikul oli käte värin, kerge ärevus sees. Praegu on tavaline jooks. Rahulik kodupaiga sörk.“

Ja ongi tuhandes jooksupäev! Koos sõpradega, loomulikult

Mida sa ütleks inimestele, kes mõtlevad, et neist ei ole jooksjat. Kuidas sa neid motiveeriks?

„Kui mina alustasin, olin 30 kilo raskem, kõndisin, jooksin. Kõndisin rohkem. Hakkasin liigutama rohkem, Vahet ei ole, kas sa kõnnid, sörgid, jooksed, käid üritustel või mitte. Oluline on lihtsalt ennast liigutada. Kui jalad vähegi kannavad, mine ja naudi. Eesti on nii ilus. Naudi seda aega! Eriti suvel.“

Ühineme nende soovitustega. Täna on hea päev jooksmiseks.