Jooks-kõnd tehnika kasutamisel läbitakse kogu distants esimesest kilomeetrist viimaseni vaheldumisi joostes ja kõndides. Jooks-kõnd metoodika taga seisab Jeff Galloway, 1972.a. olümpial 10 000 m distantsil osalenud ameeriklane ning hilisem treener on see mees, kes jooks-kõnd metoodika aktiivselt kasutusele võttis. Jooks-kõnd vähendab pikematel distantsidel väsimustunde tekkimist ja samuti vigastusriski, kuna regulaarsetel kõnnipausidel saab keha jooksust puhkust.

Kui me tavapäraselt seostame jooks-kõndi jooksja ettevalmistava perioodiga (Eestiski korraldatakse talvel ju mitmeid jooks-kõnd matku), siis see sobib väga hästi ka kiire tulemuse jooksmiseks ja ka isikliku rekordi püstitamiseks.

Nii läbisid kaks Jeff Galloway juhendatavat jooksjat jaanuarikuise Walt Disney maratoni Floridas jooks-kõnni metoodikat kasutades kolmest tunnist kiiremini. Marc Burget (avafotol vasakul) ületas 42 kilomeetrise võistlusmaa lõpujoone ajaga 2.49 ning Brendan Twiggs ajaga 2.51.

Sealjuures läbisid mõlemad jooksjad maratoni esimesest kilomeetrist viimaseni vaheldumisi joostes ja kõndides. Marc Burget tempovalik hõlmas 6 minutit ja 13 sekundit jooksmist, millele järgnes 20 sekundi pikkune kõnnijupp. Brendan Twiggsi puhul oli jooksulõikude pikkuseks 6 minutit ja kõnnilõikude pikkuses 30 sekundit.

Loomulikult, jooks-kõnd meetodi puhul tuleb lugeda maastikku ja jälgida joogipunktide asukohti, nii on ka teeninduspunkti lähedusse jõudes mõistlik kõndida.

Muidugi, jooks-kõnd meetodil on teisigi tugevusi, näiteks kiirem taastumine sest koormus organismile on tavapärasest väiksem.

Jooks-kõnd meetodi kasutamine annab märkimisväärse eelise just pikema distantsi teises pooles, allakirjutanugi on märganud, et 30ndast kilomeetrist alates on jooks-kõnd meetodiga võimalik mööduda mitmetest kaasvõistlejatest, kes sinnamaani on distantsi vaid joostes läbinud.

Burget isiklik rekord maratonis on 2.35, kuid see pärineb kümne aasta tagusest ajast. Nüüdseks 52aastane jooksja on jooks-kõnd meetodiga võitnud ka mitmeid ultrajookse.