Maailmas leidub mitmeid klubisid, mille eesmärk maratonide kogumine.  Kõige tuntumaks neist on kahtlemata 100 maratoni klubid, kuhu kuulumiseks pead läbima 100 maratoni (või siis ultramaratoni). Ent on ka teistsuguseid klubisid. Sellisteks on näiteks USA 50 states marathon club, mis nagu klubi nimigi ütleb on mõeldud jooksjaile, kes on läbinud maratoni USA igas osariigis.  Antud klubi liikmeks on võimalik astuda küll ka juba siis, kui sa oled jooksnud maratoni vaid kümnes osariigis, kuid eesmärgiks on ikka 50 läbimine.  Hetkel on antud klubil 3099 liiget, kes on oma eluaja jooksul läbinud 183 000 maratoni ehk keskmiselt 60 maratoni per kärss.

Esimesena oli selliseks saavutuseks võimeline Wally Herman 1983.a. Samal aastal jooksis 50-aastane Bob Fletcher 50 maratoni 50 osariigis ehk siis tegi nn 50x50x50 (lihtsurelikud võivad muidugi mõelda teistsugusele 50x50 eesmärgile ehk joosta 50 maratoni hiljemalt 50 eluaastaks).  Chuck Engle pole mitte ainult jooksnud 50 maratoni 50-s osariigis vaid ka võitnud kõik need (2011).  Kõige nooremana sai 50 states marathon club'i liikmeks Brenton Floyd, kes oli 50x50 saavutamisel 7.7.2001.a. 16 aasta ja 3 kuu vanune. Ta jooksis oma esimese maratoni kümneaastaselt. Ray Scharenbrock omakorda ei piirdunud ühe korraga, vaid on tänaseks jooksnud 50 maratoni igas USA osariigis 10 korda.  Ent klubi pole ainult neile mõeldud, kelle eesmärgiks on maraton vaid läbi joosta, nimelt on Toby Skinner jooksnud oma 50 maratoni keskmise ajaga 2:43.  Kuigi valdav osa klubi liikmeid on ameeriklased, siis sinna võivad kuuluda ka Euroopa jooksjad.  Esimeseks eurooplaseks 50 osariigis maratoni jooksmisel oli sakslane Edwin Roth, kuid antud klubi liikmeks on ka nt. kaks rootslast (www.50statesmarathonclub.com)

Teiseks sarnaseks klubiks on Marathon Maniacs (www.marathonmaniacs.com) mille kriteeriumid on mõnevõrra teistsugused. Marathon Maniacsil on tegelikult palju erinevaid liikmelisuse tasemeid – kõige kõrgem on nn. Titanium Level, mille saamiseks tuleb joosta vähemalt 52 maratoni või 30 maratoni 30-s USA osariigis või 20 maratoni 20 erinevas riigis 365 päeva jooksul.  Kõige madalam tase on aga nn. Bronze Level, mille saamiseks tuleb joosta 2 maratoni 16 päeva jooksul või 3 maratoni 90 päeva jooksul.   Klubi on moodustanud veel eraldi Hall of Fame, millesse pääsemiseks on üheks võimaluseks joosta nt. 333 maratoni. Hall of Fame'i jooksjatest on paraku pooled juba tänaseks manalateel.

Lisaks peetakse USAs nii eelnimetatud klubides kui ka maratonide korraldajate poolt aeg-ajalt arvestust eraldi nn. Clydesdale'i või Athena'i võistlusklassi kuuluvatele jooksjatele. Siinsetele jooksjatele on sellised terminid ilmselt võõrad, kuid selgituseks – Clydesdale'i kategooria hõlmab meesjooksjad, kelle võistluskaal on vähemalt 200-220 naela (ehk siis 90-100kg) ja Athena naisjooksjaid, kelle kaal on siis vastavalt min. 145-160 naela (65-72kg).

Eesti jääb küll Ameerikast kaugele ent nt. 100kg võistlusklassi tutvustati jooksjaile siin esmakordselt Mulgi maratonil.

50 osariigi maratoni klubi ideed edasi arendades oleks Eestis võimalik moodustada 15 maakonna maratoni klubi, kuigi hetkel igas maakonnas maratoni joosta pole võimalik.

Nt. käesoleval aastal on maratoni võimalik joosta Tallinnas/Harjumaal, Hiiumaal, Viljandi, Pärnu, Tartu, Lääne- ja Ida-Viru, Valga ja Võru maakonnas, kuid ilma maratonita on hetkel (veel) Jõgeva, Järva, Lääne, Põlva, Rapla ja Saare maakonnad. 

Ent lõpetuseks – kuigi maratoni jooksmist heroiseeritakse, on maratoni läbimine organismile siiski väga koormav ning enne igasuguse numbrilise eesmärgi püstitamist tuleks tõsiselt mõelda, mida see kõik tervisele võib tähendada. Samas on ka selliseid jooksjaid, kes loevad mitu maratoni nad on jooksnud peale põlveliigese asendamist  . . .

Logo: Maraton Maniacs