Massaažis käimine pole vaid spaades lõõgastuvatele välisturistidele ega ka mitte ainult mitu korda päevas treenivatele tõsistele sportlastele. Tõtt-öelda võiks iga harrastusjooksja end vahetevahel massaažilauale või matile pikali visata ning lasta oma keha töödelda. Iseennast saab ajapuudusel aidata tennisepallide või vahurulliga, kuid tihti pole mahti tund või poolteist tugeva töötlusega tegeleda. Siis tasukski kiigata massaažisalongide poole ja uurida, mida seal pakutakse. Olenevalt hetkeseisust sobivad jooksjaile põhimõtteliselt kõik massaažiliigid. Juhtub ka nii, et läheb vaja füsioteraapiat. Loe edasi ja leia endale sobiv kehatöötlus.

Klassikaline massaaž

Kui kogu keha on jooksmisest haige...

Tihedal treeningperioodil esineb tihti sedagi, et kõik kohad valutavad. Iseäranis siis, kui oled pärast jooksu ka uutmoodi kerelihaste treeningut katsetanud ja suure hooga paar kätekõverdust ka otsa vehkinud. Selline üleüldine kangus on tavaline ka pärast rasket võistlust, olgu selleks siis maraton või 5 kilomeetrit. See on aeg, mil sa võibolla veel joosta ei taha ning tugevad massaažidki tunduvad liiast. Sel perioodil ei tasu ära põlata nn. spaamassaaži, mis on õrnatoimelisem. Vali rammestav ja korralikult seljale keskenduv klassikaline massaaž (jalad saavad siiski ka lõõgastuse), eeterlike õlidega ja veelgi leebem vaimset pinget maha võttev (hea ka siis, kui treeningute pärast muretsed) aroomimassaaž või turseid alandav ja immuunsüsteemi ergutav lümfimassaaž. Olenevalt massöörist võid näiteks ka klassikalist massaaži saada nii paraja survega, et saab jagu ka lihaspingeist, aga samas pole kurnatud kehal liiga valus.

Lümfimassaaž

Kui vajad venitust...

Kamaluga jooksukilomeetreid selja taga, kõht tühi ja tahaks juba kärmelt duši alla pääseda – tihti jääb trenni lõpus venitamine pisut teisejärguliseks. Kui soovid lihaste pikkust taastada, aga venitamine on sinu meelest tüütu ajaraiskamine, siis tasub proovida tai massaaži. Ei, see pole karmikäeline väänamine ja läbipeksmine, olgugi et sageli on Aasiast pärit massöörid  võrdlemisi karmikäelised ning tunnevad iga valusa punkti leidmisest kummalist rõõmu. Eestlased, kes idamaiseid praktikaid harrastavad, on leebemad ja kodumaiselt aeglased, nii et saad massaažile alluda ja end lõdvaks lasta. Tai massaaži seansil tammub massöör läbi terve keha, pannes suurimat rõhku just nimelt jooksja põhitööriistadele, jalgadele. Lisaks teostatakse palju passiivseid venitusi. Sina vaid lamad ja lased massööril toimetada. Seepärast on seda massaaži ka laisa inimese joogaks nimetatud: keegi teeb sinu kehaga joogat. Võrreldes klassikalise massaažiga, on tai tugevam ning kui sa pole säärase kohtlemisega harjunud, võib keha pärast pisut hell olla, aga seegi läheb üle.

Süvamassaaž

Kui tahad, et su lihaste sees surgitaks...

Mõnikord ei aita tavaline silitamine ning on vaja sügavale lihastesse tungida. Siis pane end valmis süvamassaažiks (mõnel pool tuntud ka spordimassaažina), kus massöör tegeleb lihaste kinnituskohtadega ja leiab üles kõik krudisevad kohad. Lisaks lihastele saavad tugeva töötluse ka muud pehmed koed nagu kõõlused ja sidekude ehk fastsia. Selles massaažis sa suure tõenäosusega magama ei jää ning aeg-ajalt võib tekkida vajadus massöörile jalaga anda või karjuda. Valu on aga ajutine ning kui keha ära harjub, lähevad lihased hulga pehmemaks. See massaažiliik on just nimelt aktiivse eluviisiga inimestele.

Tai massaaž

Kui tahad võistluseks üles ärgata...

Pooletunnine võistluseelne massaaž on paslik ette võta 30 min kuni 24 tundi enne stardipauku. See massaaž ergutab lihaseid ning valmistab need võistluseks ette. Lühiajalised passiivsed venitused, liigeste mobilisatsioonid ning toniseerivad võtted tagavad parema soorituse. Seda massaaži tehakse tihti ka septsiaalse lihaseid soojendava õliga.

Füsioteraapia

Kui oled vigastatud või tahad vigastusi ennetada...

Valu kanna piirkonnas, puusas või põlves või hoopiski krooniline seljaprobleem vajab füsioterapeudi pilku ning selliste hädadega on mõistlik valida füsioteraapia teenus. Füsioterapeut hindab probleemi läbi küsitluse ja erinevate testide, teeb vastavalt vajadusele pehmekoeteraapiat või liigesemanipulatsioone ning annab viimaks soovitused ja harjutused kodus tegemiseks. Füsioterapeudilt saad küsida ka kinesioteipimist, et tähtis võistlus ikkagi suurema valuta üle elada (eeldusel, et sa päris puruks ei ole). Kui oled aga täiesti terve, aga plaanid hakata tõsiselt trenni tegema ja koormusi tõstma, siis kasuta vigastuste ennetamiseks funktsionaalset testimist (avafotol). Selle käigus saad teada, mis on su nõrgad kohad ning vastavate harjutustega saad probleemi juba eos kõrvaldada. Funktsionaalne testimine teeb kindlaks kehapoolte asümmeetrilisused, häired kehaosade liikuvusulatuses, puudujäägid lihasjõus ning skeleti-lihassüsteemi piirangud.

Silja Paulus, Teraapialaegas OÜ massöör ja toitumisnõustaja