Kui lume alt hakkavad paistma esimesed murulapid ja ahvatlevad jooksurajad, tahaks kohe kiirelt kõik need kilomeetrid tasa teha, mis talvel libedaga puudu jäid. Samuti ärgitab iga päiksekiir riided seljast heitma ja nahka paljastama. Säärane liigne agarus võib aga valusalt kätte maksta ning peagi oledki külmetuse või viirusega kodus pikali ja piilud päikselist kevadilma vaid läbi aknaklaasi. Jooksjatel, kes kevadel tavaliselt laagris armastavad käia, on oht haigestumiseks ka laagrist naastes. Soojast Eestimaa niiskusesse tagasitulek võib organismile tugeva põntsu panna ning hoolikalt hooaja alguseks laotud jooksuvorm vastu taevast lennata. Mitmed viirused, sealhulgas nohisema panev rinoviirus, armastavad kergelt jahedat ilma ja niiskust. Nii paljunevad ja levivadki nohuviirused just nimelt kevadel. Seepärast ongi oluline toitumise abil oma immuunsüsteemi turgutada, et igasugu kevadriukad üle elada. Kui oled aga pidevalt kevadel pikalt haige, siis tasub uurida ega sind mõni allergia kimbuta, sest needki löövad kevadel tugevamalt välja.

Immuunsüsteem, nagu nimigi viitab, on keeruline ja mitmekihiline süsteem, mille osad töötavad sissetungijate vastu. See pole üks kindlate piiridega asjandus su kehas, vaid hõlmab muuhulgas nii lümfisüsteemi, põrna, kopse kui ka nahka. Kõige nutikam viis haiguste perioodiks valmistuda on toituda võimalikult tasakaalustatult, jälgides toitumissoovitusi, mis tagaksid organismi üleüldise heaolu. Mõned soovitused ka allpool.

Piira rafineeritud suhkru tarbimist. Liigselt magusat tarbides muutub keha pH happelisemaks ning see muudab keha koed soodsaks kasvupinnaseks seentele ja bakteritele. Magusaisu on parem leevendada puuviljadega ning liigsete magusasööstude vältimiseks tasub oma veresuhkur kontrolli all hoida. Selleks söö päeva jooksul kolm suuremat einet ja nende vahele ka vahepalasid, et veresuhkur liiga madalale ei langeks. Head vahepalad on näiteks porgandi-kaalikakangid hummusega, puuvili peotäie pähklitega või miks ka mitte täisteraleivaga võileib. Suhkur toidab kehas põletikke ja isegi kui sa kahe käega maiustusi sisse ei lahmi, võib su toidus olla palju varjatud suhkrut. Seda pannakse leivatoodetesse, kastmetesse ja isegi heeringafilee peale. Ka magustatud jogurtisse on suhkrut lisatud kopaga. Kõige parem on osta võimalikult vähe töödeldud toitu ning ise süüa teha, sest nii saad olla kindel, et suhkur end kuskil ei peida. Osta näiteks ise maitsestamata jogurt, lisa lusikatäis mett või rafineerimata suhkrut (seda läheb kokkuvõttes vähem, kui poeversioonis leidub), seemneid ja marju või banaani. Esiti võib see tunduda mitte piisavalt magus, aga maitsemeel harjub tasapisi.

Lülita igapäevamenüüsse köögi- ja puuviljad. Võibolla hakkab see juba tüütuna kõlama, aga tasakaalustatud toitumise aluseks tõepoolest ongi värvilised värsked viljad. Muidugi on oluline, et saaksid kõiki toiduainete gruppe piisavates kogustes (sealhulgas kvaliteetseid rasvasid kalast, pähklitest-seemnetest, valku kaun- ja teraviljast ning lihast jne.), kuid kõige rohkem on vaja just nimelt erinevat värvi (ka taimepigmendid on eri toimega) taimi. Aed- ja puuviljad sisaldavad A-vitamiini (oranžid viljad: bataat, porgand jne.), C-vitamiini (paprikas 3x rohkem kui tsitruselistes, puuviljadest palju kiivis), flavonoide ja polüfenoole, mis toimivad kehas vabu radikaale kahjutuks tegevate antioksüdantidena. Kui tegeled jooksmisega, tea, et vabu radikaale tekib palju ka lihastööl ehk sellal, kui kilomeetreid kogud. Aktiivsel harrastajalgi on toitumise jälgimine tegelikult oluline, sest mingis mõttes sa lõhud oma keha iga jooksuga.

Tarbi seemneid ja pähkleid. Ei tasu karta, et seemned-pähklid rohke rasvasuse tõttu su paksuks muudaksid. Neis sisalduvad peamiselt küllastumata rasvhapped, mis on keha erinevateks protsessideks üliolulised (neid ei talletata rasvkoes) ja rasvumise kohapealt tuleks karta pigem liigset suhkrut. Mandlid, maapähklid, kreeka pähklid ja kõrvitsaseemned sisaldavad näiteks ohtralt olulist mineraali tsinki, mis on kehas sadade ensüümide koostisosa ja mõjutab immuunfunktsiooni. Oomega-3 rasvhappeid sisaldavad linaseemned, chia seemned ja kreeka pähklid leevendavad kehas põletikke. Lisa pähkleid-seemneid hommikupudrule (koos peotäie tumedate marjadega, neis on võimsad antioksüdandid), värskesse salatisse, puruna magustoitudele või söö vahepaladena peotäie kaupa.

Toeta soolestiku mikrofloorat. Tundub kummaline, aga me oleme enamat kui keharakkude kogum. Meie sees elab mitmeid mikroorganisme, kes töötavad kas meie kasuks või saboteerivad meie tervist. Õnneks saad anda panuse parema mikrofloora jaoks, kui tarbid probiootikume. See ei tähenda tablettide sissekühveldamist, kuigi võid ka lisanditega end toetada (otsi sellist, kus on miljardeid, mitte miljoneid baktereid; tihti on apteegilisandites bakterite sisaldus väike). Probiootikume saad ka erinevatest hapendatud toodetest: hapukapsas (pigem toorelt), hapukurk, erinevad köögiviljad (vene köögis suudetakse peaaegu kõike hapendada), aga ka maitsestamata jogurtist, keefirist, hapupiimast. Seda muidugi eeldusel, et sul ei esine piima suhtes talumatust, sest sel juhul peab su seedetrakt selle seedimisel kõvasti vaeva nägema ning kahju kaalub kasu üles. Igasugu pahalasi oma organismis saad kimbutada looduslike antibiootikumidega, nagu näiteks küüslauk, ingver ja punane sibul (sisaldab tugevat flavonoidi).

Kui toidust ei piisa...

Kui oled oma toitumises kõik vajalikud jõnksud tervislikkuse poole teinud, aga kipub ikka nohutama, tasub üle vaadata ka üldine elustiil. Kui kvaliteetne on Su uni? Kui palju on Su elus stressi? Kui palju pühendud teadlikult lõõgastumisele? Üks võimalus on eriti stressirikkal perioodil ka toidulisandeid tarbida:

• korralik laia spektriga multivitamiin
• oomega-3 õli
• C-vitamiin 1000 mg
• Tsink 15-30 mg

Kui tervis korras, siis jookse aga mõnuga, sest ka mõõdukas liikumine tuleb immuunfunktsioonile kasuks. Liigutamine vähendab stressihormoonide taset ning muudab keha nii igasugu rünnakute suhtes vähem haavatavaks. Teadlased pole veel päris kindlad, kuid on alust arvata, et treenimine aitab kehal toota ka rohkem kasulikke rakke, mis kurjade pisikutega rinda pistaksid.

Allikad:

„Flavonoidid“. Toitumisteraapia nr. 4, september 2012.

Goad, K. „6 secrets of super-healthy people“. WebMD. (17.03.2016); URL: http://www.webmd.com/cold-and-flu/features/secrets-super-healthy-people

Hauser, A. „Why we catch colds when the weather changes“. Weather.com. Avaldatud 31. märts 2015 (17.03.2016); URL: https://weather.com/health/news/why-we-catch-colds-when-the-weather-changes

Raudsik, R. „Nõrgenenud immuunsüsteem kui „külmetushaiguste“ põhjus“. Toitumisteraapia nr. 1, detsember 2011.

Soots, A. „Mineraalained ja nende funktsioonid kehas“. Toitumisteraapia nr. 2, märts 2012.