D-vitamiini madalad näidud on Eesti inimesele kevade hakul tavapärased.  Ent D-vitamiini vähesus on hoopis olulisem, kui tegeled aktiivsemalt spordiga.  Miks on D-vitamiin regulaarselt spordiga tegelevate inimeste jaoks oluline – rääkisime Qvalitas Arstikeskuse peaarsti dr. Toomas Põlluga ning uurisime järgi.

Miks on D-vitamiin jooksjate jaoks oluline?

„D-vitamiin reguleerib terve rea mikroelementide liikumist,“ seletas dr. Põld.  „Mikroelemendid on olulised selleks, et lihased saaksid normaalselt kokku tõmmata ja tööd teha. Lihastes peavad olema kõik mikroelemendid, mida sportlased saavad näiteks spordijookidest.“  

Kui D-vitamiin pole normis, siis need mikroelemendid liiguvad lihtsalt kehast ilma lihastesse jõudmata läbi, tulemuseks väga kvaliteetne ja mikroelementidest küllastunud uriin.

„Kui inimene teeb sporti, siis organism kurnab ennast rohkem ära,“ täpsustas dr. Põld küsimust, miks D-vitamiini madalad näidud jooksjate jaoks eriti kahjulikud on.  „Harrastussportlase organism peab rohkem ära andma.  D-vitamiin on seetõttu üks võtmeaine, mis aitab ka ülalnimetatud aineid organismis omandada või eraldada.“

„Kui harrastussportlane teeb trenni ja tema D-vitamiin pole normis, siis kaltsium ei jõua luudesse-lihastesse.  Otse vastupidi -- jooksmine põrutab D-vitamiini sealt välja,“ lisas Qvalitase peaarst dr. Põld. 

„Meieni jõudnud vereanalüüside tulemused näitavad, et sel aastal on D-vitamiini tase projektis (Eesmärgiks SEB Tallinna maraton) osalejatel ekstra madal.“

Ent samas tuleb ka D-vitamiini liigset manustamist vältida, täiendas dr. Põld. „Kui D-vitamiini liiga palju tarbida, siis kõõlused lähevad jäigaks ning elastust jääb vähemaks.“ 

„Seega – organismi füüsilise heaolu saavutamiseks tuleks vaadata üle oma toiduratsioon ja viia see kooskõlla oma igapäevase tegevuse ja tööga.“

Aga kui palju siis D-vitamiini lisaks võtta?

Heidame pilgu dr. Mart Kulli poolt Tartu Ülikooli Kllinikumis koostatud infomaterjalile, kus kõik ilusti kirjas.  D-vitamiini tarbimine võiks sinu vereanalüüsi tulemusest lähtuvalt olla seega järgmine.

Peamisteks looduslikeks D-vitamiini allikateks on kuumutamata kalatooted, munakollane ja tursamaks.  D-vitamiini leiab ka mõnedes kunstlikult vitamiiniga rikastatud toiduainetes. 

Lisame ka väikese tabeli kõige D-vitamiinirikkamate toiduainete kohta (allikas nutritiondata.self.com):

Suve lähenedes tuleks muidugi lisada, et 20 minutit päikese käes viibimist annab samuti kuni 1000 IU D-vitamiini.  Samas – korrektselt nahale määritud päikesekaitsekreem vähendab keha võimet päiksest D-vitamiini omandamisel ca 90% võrra (allikas: Holick MF. Vitamin D: importance in the prevention of cancers, type 1 diabetes, heart disease, and osteoporosis. Am J Clin Nutr. 2004).

Projekti Eesmärgiks SEB Tallinna maraton toetab Ühendus Sport Kõigile.