Õigupoolest tundub isegi imelik seda küsida, õigele jooksusõbrale on see sõnadetagi selge. Ometi – üha enam kurdetakse liikumisvähesust. Ülekaal, diabeet ja muud haigused ründavad NEID, mittejooksjaid. Seega uurime ikka, miks me siis jooksma hakkasime – kes varem, kes hiljem - oleme käesolevas artiklis tuginenud konverentsil Eesti Jooksmine 2018 avalikustatud põhjalikule Eesti jooksjate uuringule.

Vaadates kogu pingerida, torkab nutitarbija puhul silma üks suur erinevus – suhteliselt kõrgel kohal on soov kaalu langetada. Tore – jooks on ju suurepärane vahend selle jaoks! Muus osas on pingeread sarnased.

Tervis ja hea vormisolek on lahutamatult seotud ja nii leiamegi selle esimeselt kohalt, miks jooksma hakati. Järgmisel kohal on stressi maandamine  ja pingeline see kaasaeg meil ju on. Kolmandal kohal on väike aga tähelepanuväärne erinevus – rahvajooksjatest pisut enam naudib jooksmist. Nutitarbijate jooksukogemus on veel pisut lühem – küllap ka nemad õpivad õige pea seda nautima õpivad!

Järgnevad paljud head põhjused jooksmiseks. Kahjuks on üsna lõpus tagasihoidlik „suitsetamisest või muust sõltuvusest loobumine“. Miks kahjuks? Sest ikka veel suitsetatakse meil üleliia hulgaliselt ja jooksmine on loobumisele heaks toeks. Niisiis – loosung edaspidiseks – jooksmine suitsetajate massidesse!

Eelmised konverentsil Eesti Jooksmine 2018 tutvustatud jooksjate uuringu tulemusi käsitlevad artiklid:

Eestis on kaht erinevat tüüpi jooksjaid - sotsiaalmeedia mõju on ka jooksmisele märkimisväärne!

Milleks kasutavad Eesti jooksjad sotsiaalmeediat?