Miks siis mitte end liigutada?
Läbisin sel semestril oma ülikooliõpingute raames üht õppeainet, bioloogiline psühholoogia, kus minu rõõmuks räägiti ka kehalise aktiivsuse kasulikkusest.
Erinevate uuringute järgi mõjub füüsiline aktiivsus soodustavalt õppimisvõimele, samuti parandab võimet stressiga paremini hakkama saada, sest see „treenib“ keha raske füüsilise koormusega kaasnevast adrenaliini ja kortisoolilainest kiiremini välja tulema.
Oma inimeseõpetuse õppeaine tarvis, mida kutsekoolis õpetan, kogusin infot liikumise kasulikkuse kohta. Sattusin infootsingut tehes Liikuma kutsuva kooli kodulehele, kus lugesin järgmist.
Kas te teadsite, et vähese liikumise ja ülearuse istumisaja tagajärjel sureb maailmas ligikaudu sama palju inimesi kui suitsetamise tõttu? Ja et kui igapäevaselt vähemalt kümme tundi istuda, ei vähenda kaasnevaid terviseriske ka aktiivsem liikumine? Liikumise hea mõju ei avaldu mitte ainult intensiivselt treenides, vaid kergemategi koormuste korral.
Regulaarne liikumine alandab kõrget vererõhku ja aitab seda kontrolli all hoida, aktiivsem eluviis aitab teise tüübi diabeeti ära hoida. Kiirkõnd, jooksmine, rattasõit, ujumine ja teised intensiivsemad aeroobsed tegevused vähendavad vererõhku.
Elu jooksul haigestub depressiooni 15-20% inimestest. Enamasti kujuneb haigus välja pikema aja jooksul, inimesele endale märkamatult. Uuringutega on välja tulnud, et tunnine treening nädalas on abiks depressiooni ennetamisel. Aktiivne eluviis aitab depressiooni ja selle tagajärgi ära hoida, sest liikumine mõjub soodsalt ajutegevusele. Liikumine aitab paremini toime tulla ka üldise stressiga, parandades meeleolu ja vaimset tervist. Regulaarne liikumine toob parema une ning aitab ärevusest üle saada.
Miks siis mitte end liigutada ja liikuda, eks?
Triinu valmistub Tallinna maratoniks spordiklubis Jooksupartner Einar Kaigase juhendamisel.
Foto: Mallor Malmre