Võistluseelsed rutiinid ja soojendusharjutused on meil kõigil erinevad. Osad jooksjad lobisevad enne starti sõpradega kuni stardipauguni. Osad teevad enne starti poole tunnise sörkjooksu. Osad võtavad appi jooksuharjutused ning dünaamilised või staatilised venitusharjutused. Ent milline on parim võistluseelne soojendus? Mida peaks enne stardipaugu kõlamist tegema?

Genova ülikooli poolt teostatud uuring võistluseelsele soojendusele keskenduski. Selles võrreldi kolme erinevat lähenemist soojendusele. Esmalt, osad harrastusjooksjad sörkisid enne starti 15 minutit ning sellega nende soojendus piirduski. Teine grupp ühendas 10 minuti pikkuse soojendusjooksu 5 minuti pikkuse võimlemisega, mis hõlmas dünaamilisi venitusharjutusi. Kolmas grupp täiendas sörkjooksu staatiliste venitustega ehk harjutustega, kus hoiti lihast venituses 30-40 sekundi jagu.

Selgus, et nii dünaamilised, kui staatilised venitusharjutused parandasid jooksu ökonoomsust. Viimast mõõdeti hapniku tarbimisega. Lihtsustatult, mida väiksem on hapniku tarbimine jooksu ajal, seda väiksem on energiakulu ehk peaks olema kergem joosta. Samuti mõjusid venitusharjutused positiivselt uuritavate hinnangule jooksu raskusastme kohta. Jooks tundus kergem. Peaks ju olema hea, aga ...

Vaatamata sellistele toredatele muutustele läbisid 15minuti pikkuse soojenduse teinud jooksjad testi käigus täpselt sama pika vahemaa ehk vaatamata jooksu ökonoomsuse paranemisele nende tulemused ei paranenud. Teisisõnu, soojendusest ei olnud reaalset kasu. Kordan: soojendusest polnud kasu.

Seega, kui sul on eesmärgiks joosta elu kiireim 10 km või poolmaraton, siis nimetatud uuringu põhjal ei ole mingit vahet, kas enne starti teha soojendusjooksu, võimelda või venitada. Võid teha ühte, teist või kolmandat või kõike ja korraga, kuid kasu sellest sa ei saa.

Analoogilised uuringud pole tuvastanud võistluseelse soojenduse mõju ka vigastusriski vähendamisele.

Vigastused ei vähene, tulemused ei parane, milleks siis üldse soojendus?

Võib olla on sellel psühholoogiline mõju, võib olla muudab soojendus jooksu ökonoomsuse paranemise kaudu jooksmise mõnusamaks ja nauditavamaks? Samuti suurendab soojendus sinu enesekindlust, võimaldab tunnetada võistlusvarustuse sobivust ja annab sedasi moraalse eelise. Enesetunne, enesekindlus ja jooksumõnu on sageli ju olulisemadki, kui tulemus.

Ent juhul, kui mõnel võistlusel jääd ajahätta ning sul pole näiteks pikkade vetsusabade tõttu piisavalt aega võistluseelseteks rutiinideks, siis ära muretse, sellel kõigel pole tulemustele erilist mõju. Samuti, igasugune soojendus kulutab energiat ehk kui ees ootab pikem distants, siis oleks tark soojendusele minimaalselt energiat raisata. Ega ilma asjata öelda:”Mida pikem distants, seda lühem soojendus.”