Just sellele küsimusele saab vastuse, heites pilgu Tervise Arengu Instituudi (TAI) poolt eelmise nädala lõpus avalikustatud toidupüramiidile.  Nimelt annab uus toidupüramiid näitlikud ühenädalased toidukogused 2000 kcal päevase energiavajadusega inimese jaoks. 

Toidupüramiid on üks osa Eesti uutest toitumis- ja liikumissoovitustest, mis valmivad lõplikult 2016.a. alguses.

Uued toitumissoovitused on tõenduspõhised – seda sõna kasutati nende tutvustamisel korduvalt.  Üheks näiteks D-vitamiini soovitused, mille väljatöötamisel tugineti kolmekümne viiele peale aastat 2009 avaldatud uuringule. Üksikud uuringud võivad olla vastuolulised, mistõttu ka toitumisalaseid uuringuid tuleb vaadelda kompleksselt.

Tõenduspõhised toitumissoovitused lähevad vastuollu mitmete toitumisalaste linnalegendidega, olgu selleks siis liigse suhkru- ja või tarbimise kahjulikkus.  Mikael Fagelholm, Helsinki Ülikooli professor, kes juhtis Põhjamaade toitumissoovituste väljatöötamist tõi konkreetseks näiteks suhkru liigset tarbimist käsitlevad uuringud.  Kümnete uuringute ja analüüside läbitöötamisel leiti ainsad kindlad seosed suhkru liigtarbimist ja erinevaid haigusi uurides magustatud jookide liigsel tarbimisel ja suhkruhaigusel.  Suhkru liigse tarbimise ja teiste haiguste vahel tõendatud seoseid ei leitud. 

Samuti toodi TAI poolt eelmisel nädalal korraldatud konverentsil välja, et küllastunud rasvade (loomsed rasvad) liigne tarbimine pole tõenduspõhisusele tuginedes seotud südamehaiguste tekkega.

Ent professor Fagerholm pööras tähelepanu ka sellele, et toitumist tuleks vaadelda kompleksselt ehk – lisades igapäevasesse menüüsse rohkem küllastunud rasvu või suhkrut, tuleks vaadata, mille arvelt neid menüüsse lisatakse ehk siis – mis suhkru või rasva lisandudes taldrikust välja jääb?  Võib olla jääb toidulaualt selle arvelt välja mõni toitaine, millest organismile enam kasu kui suhkrust?

Tartu Ülikooli meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer lisas, et toitumise juures võiks olla kolm kestvat põhimõtet – tasakaalustatus, mitmekesisus ja mõõdukus.

Menüü peaks olema tasakaalustatud ehk seal peaks sisalduma õiges vahekorras süsivesikuid (50-60%), valke (10-20%) ja rasvu (25-35%). 

Toitumine peaks olema mitmekesine ehk hõlmama erinevaid toite erinevatelt tootjatelt.  Oluline on mõista ka seda, et söömisega seotud meditsiiniline kahjulikkus ei avaldu inimorganismis koheselt vaid alles 5-10 aasta pärast. 

Mõõdukus tähendab ilmselgelt seda, et toitumisega rahuldatakse igapäevane energiavajadus ning ei midagi enamat.

Need põhimõtted kajastuvad ka TAI poolt välja töötatud uutes toitumis- ja liikumissoovitustes, kus toodud igale toidugrupile päevaste portsjonite soovitused erineva energiavajadusega inimestele. 

Mõnevõrra erineb ka mitmete toodete toidugruppidesse paigutamine. Näiteks on uutes toitumissoovitustes väga magusad piimatooted (kohuke!) viidud maiustuste gruppi, samas paiknevad ka magusad mahlajoogid.  Ehk siis väga magusat mahlajooki juues ei ole toitumissoovituste mõistes tegemist puuvilja vaid just nimelt maiustuse tarbimisega.  Samal põhjusel on ka nt. avokaado arvatud rasvade gruppi.

Avafoto: pixabay.