Tallinna maratoniks valmistuvate jooksjate ettevalmistusperiood hakkab läbi saama ning aeg on kastanid tulest välja tuua. Tänavust tiimi külastanud luumurrud, õnnetused ja väiksemat sorti vigastused on olnud kahetsusväärsed ning näitavad, et alati ei piisa isegi professionaalse ja kogenud jooksutreeneri kaasamisest. „Õnnetus ei hüüa tulles,“ öeldakse ning selles lauses peitub kahjuks väga palju tõtt.

Vahel me anname alla liiga vara, kuid tänavune Eesmärgiks Tallinna maraton tiim ei koosne alla-andjatest, mistõttu näeme tuttavates särkides jooksjaid ka 9.-10. septembri nädalavahetusel Eesti suurima jooksupeo stardis, minemas nii poolmaratoni kui maratoni rajale.

Tiimi viimane ühine treening keskenduski võistluseelsele päevale ehk sellele, mida teha päev enne hooaja olulisemat starti.

Eesmärgiks Tallinna maraton tiimi viimase ühistreeningu viis läbi Toomas Tarm spordiklubist Sparta.

Kui sa oled Tallinna maratonil läbimas 10, 21,1 või 42,2 km, siis võiks ka võistluseelsel päeval jooksutossud jalga panna ning võistluseelse soojenduse teha. Mida see võiks sisaldada, seda koges ka Tallinna maratoniks valmistuv jooksjate tiim.

Treeningut alustasime lühikese soojendusjooksuga, mis oli ligikaudu 2-3 kilomeetri pikkune. Võistluseelsel nädalal ei ole hea ennast liiga pikkade treeningutega koormata, seetõttu hoia ka soojendusjooks lühikesena.

Hea oleks võistluseelse päeva soojendustreening teha sama varustusega, millega järgmisel päeval võistled. Sedasi saad võistlustunnetuse päev varem kätte ning tunned ka stardis vähem ärevust.

Ära unusta võimlemist! Mida külmemaks lähevad ilmad, seda olulisem see on.

Võimlemisharjutuste järel jätkasime jooksuharjutustega. Jooksuharjutusi võib teha nii lühemalt kui pikemalt, samuti väikse kaldega mäkke joostes, kuid võistluseelsel päeval piirdu 5-6 erineva harjutusega, väldi mäkke jooksu ning tee harjutusi lühemalt. Jooksuharjutused näitavad ära ka selle, milline osa kehast võiks järgmisel päeval vajada rohkem võimlemisharjutusi.

Kui sinu senine ettevalmistus ei ole sisaldanud jooksuharjutusi, siis päev enne maratoni pole ka õige hetk nendega alustamiseks. Võistluseelne nädal pole õige aeg uute asjade proovimiseks.

Jooksuharjutustele järgnesid mõned kiirendused-lahtijooksud, et keha saaks kätte kiirema jooksmise tunde. Lahtijooksude tempo võiks olla sama (või 10-15 sekundit kilomeetri kohta kiiremini), millega kavatsed läbida järgmisel päeval toimuva võistluse. Näiteks kui plaanid minna maratoni jooksma tempos 5 min/km kohta, siis hoia ka lahtijooksude tempo vahemikus 4.45-5.15 min/km kohta. Sellised kiirendused ei tohiks sulle tunduda väsitavana.

Uuringud on tõestanud, et jooksmine on naeratades kergem. Ka siis kui sul on tegelikult raske.

Treeningu lõpetas lühike lõdvestusjooks.

Lihtsustatult, terve võistlusnädala kohta ning samuti võistluseelse päeva kohta kehtib reegel „Vähem on rohkem.“ Kui oled aktiivsemalt trenni teinud, siis just nüüd on õige hetk anda kehale võimalus natuke neist treeningutest taastuda ja välja puhata, et sul oleks võimalik värske jalaga starti minna. Ent raskematest treeningutest puhkamine ei tähenda seda, et üldse ei peaks midagi tegema. Lühemalt. Harvemini. Kuid võistluseelse päeva soojendustreening võta ikkagi kavva.