Üks sagedasemaid vigu, mis maratoni joostes tehakse, on loomulikult tempovalik.  Enamus maratoonareid on seda pange vähemalt korra kolistanud.

Ent milline siis on kõige parem tempovalik maratoniks? Eks ikka selline, mida sa suudad kogu distantsi jooksul säilitada. Näiteks jooksed esimesed viis kilomeetrit keskmise kiirusega 6 min/km ja suudad seda tempot hoida kogu distantsi vältel.  Ehk siis – jooksed maratoni (või poolmaratoni) esimese ja teise poole enam-vähem sama ajaga. 

Tegelik elu on kahjuks teistsugune.  2013.a. SEB Tallinna Maratonil oli keskmise debütandi maratoni teine pool esimesest 13-15 minutit aeglasem . . .

Omaenda esimesel maratonil jooksin maratoni esimese poole 1:46:37-ga ning teise poole 2:41:02-ga ehk siis ligi tund aega aeglasemalt . . .

Esmamaratoonarite seas väga levinud arvamus on – kuna ma väsin lõpus nagunii ära, siis ma parem jooksen alguses natuke kiiremini.  Vale!  Ära väsid sa nagunii, kuid kui sa alguses põrutad liiga kiiresti minema, siis lõpus sa sõna otseses mõttes kustud, mitte lihtsalt ei väsi.  Kui sa jooksed maratoni esimese 10km 5 minutit liiga kiiresti siis vähendab see maratoni teisel poolel sinu kiirust 15-20 minuti võrra ehk sa kaotad rohkem kui võidad.

Debütandid enamasti ülehindavad oma võimeid, vaatamata sellele, milline on jooksja tase.  Hästi on meeles Sergei Tšerepannikovi finiš 2012.a. SEB Tallinna maratonil. Tšerepannikov jooksis tollal Tallinnas oma esimese maratoni.  Esimese ringi lõpetas Sergei kõrgel viiendal kohal ajaga 1:12:06 ent maratoni teise poole läbis ta 1:23:48-ga ehk enam kui 10 minutit aeglasemalt.  Ometigi – kaks kuud hiljem Malagas jooksis Tšerepannikov maratoni juba 2:26:54-ga.

Tim Noakes, enam kui 40-aastase kogemusega Lõuna-Aafrika spordiprofessor ning tuntud jooksuraamatu Lore of Running autor, on seda ka põhjalikumalt uurinud.  Vastava uuringu tulemustele tuginedes – 65% oma esimesele või teisele maratonile minevatest jooksjatest ülehindab oma võimeid ning 15% debütantidest jookseb oma esimese 42,2km tervelt tunni prognoositust aeglasemalt . . .

2012.a oli esmakordselt maratonidistantsi läbinud jooksja keskmine lõpuaeg oma debüütmaratonil 4:13:23, naistel 4:28:37 ning meestel 4:08:06.  Need meesjooksjad, kes olid varem ennast proovile pannud poolmaratoni distantsil suutsid oma esimese maratoni lõpetada keskmise ajaga 4:07:08 (teistel 4:14:16). Naiste puhul oli eelneva poolmaratoni läbimise mõju koguni kümme minutit – ajad vastavalt 4:26:13 ka 4:36:44.  Varasem poolmaratoni jooksmise kogemus annab täpsema pildi sellest, milleks sa maratonirajal võimeline oled ja sa ei ülehinda enam nii palju oma võimeid.  

Heaks vahendils oma maratonitempo paika panemisel on loomulikult Marathon100 võistlustempo kalkulaator. 

Võistlustempo kalkulaator võimaldab leida ükskõik millise distantsi prognoositava võistluskiiruse tuginedes sinu varasemale tulemusele mõnelt teiselt distantsilt. Näiteks - jooksid Ööjooksul 10km või Tartu Suvejooksul poolmaratoni - võid oma maratonitempo nende resultaatide põhjal hõlpsasti paika panna.

Võistlustempo kalkulaatorites kasutab Marathon100 kolme erinevat valemit, millest kaks esimest on sagedast kasutust leidvad valemid ka teistel veebilehtedel.  Kui sind huvitab täpne valem, siis toome selle ka sinu jaoks siin ära:

Riegeli valem on T₂ = T₁(D₂/D₁)1,06

Cameroni valem on T₂ = T₁⋅[D₂/D₁]⋅[f(D₁)/f(D₂)]
Mõlemad valemid võtavad arvesse keskmise jooksutempo langust distansti pikenedes ehk - kui jooksed poolmaratoni keskmise kiirusega 5 min/km, siis tõenäoliselt ei suuda sa sama tempot poole pikemal maal ehk maratonis hoida.

Marathon100 on aga leidnud, et ülalnimetatud valemid võivad anda liigoptimistlikke tulemusi siis, kui vastupidavus pole piisav või pikemate maade jooksukogemust on vähem.  Eestlaste võistlustulemustele tuginedes oleme välja arvutanud Marathon100 valemi, mis võtab arvesse siinsete jooksjate seniseid maratoni ja poolmaratoni tulemusi.

Proovi seega võistlustempo kalkulaatorit enne, kui rajale lähed!