Kõige sagedasem ja suurem viga maratoni jooksmisel on tempovalik.  Enda võimeid hinnatakse üle, stardi eufoorias minnakse kaasa tugevamate jooksjate tempoga ja viimasel kümnel kilomeetril kustutakse . . .

Kõige parema emotsiooni (ja ka tulemuse!) saad maratonist loomulikult siis, kui jooksed selle kas ühtlases või tõusvas tempos.  Pole midagi mõnusamat, kui näha, kuidas teised jooksjad sulle selg ees vastu tulevad ent sina suudad oma tempot jätkuvalt hoida.  Aga kui kiiresti ma siis maratoni alustama pean, kui ma tahan samas tempos 42 km vastu pidada? 

Kui sa ei viitsi lugeda – mine Marathon100 võistlustempo kalkulaatori lehele, märgi oma tänavune 10km või 21,1km võistlustulemus ning plaksti! Kalkulaator pakubki välja tempo, millega maratoni läbida võiks.

Kui sa tahad täpsemalt teada, siis teeme tempovaliku konkreetselt selgeks analüüsides SEB Tallinna maratoni mulluseid tulemusi.

Kõige täpsemini saad soovitusliku maratonitempo välja arvutada tuginedes oma poolmaratoni tulemusele.  Mullu SEB Tallinna maratonil startinud Eesti jooksjatest olid 495 samal aastal läbinud poolmaratoni.  

115 jooksjat analüüsitud 495-st läbisid maratoni ühtlases või tõusvas tempos, s.t., nende puhul oli jooksukiirus võistluse viimasel 10 km sama, mis võistluse esimesel 10 km.  Alustasid näiteks tempoga 5.00 min/km ja suutsid sama tempot hoida ka vahemikus 30-42 km.  

Sellised jooksjad alustasid TÄPSELT selle tempoga, mis soovitas neile (nende poolmaratoni ajale tuginedes) Marathon100 võistlustempo kalkulaator.

119 jooksjat olid sellised, kelle tempo maratoni viimasel kümnel kilomeetril kukkus väga palju, 20% ja enam.  Näiteks, läbisid esimesed 10km keskmise kiirusega 5.00 min/km, kuid distantsi viimasel 10km suutsid joosta tagasihoidlikus kuue minuti tempos.  Selles grupis oli väga erineva tasemega jooksjaid – oli nii neid, kes lõpetasid kolme ja poole tunniga, kui ka neid, kes veetsid rajal tund-kaks kauem. Need jooksjad ALUSTASID oma võistlust keskmiselt 11% kiiremini võrreldes Marathon100 võistlustempo kalkulaatori poolt soovitatuga.  Näiteks, kalkulaator soovitas joosta maratoni tempos 5.07 min/km, kuid jooksja otsustas alustada hoopis tempos 4.32 min/km.  Või soovitas kalkulaator joosta tempos 6.13 min/km, kuid jooksja oli optimist ja pani minema kiirusega 5.30.  Küll ma vastu pean . . . Ei pidanud.

166 jooksjat olid sellised, kelle tempo langus jäi vahemikku 5-19%.  10% tempolangus tähendab näiteks seda, et sinu kiirus kukub 5.00 min/km-lt tempole 5.30 min/km.  Tempo langus on märgatav, tunne pole hea ja kogu distantsi esimeses pooles saavutatud ajaline võit kaob maratoni viimastel kilomeetritel.  Veelgi enam – kaotad märksa rohkem, kui oled distantsi esimeses pooles võitnud . . . Sellised jooksjad alustasid võrreldes Marathon100 võistlustempo kalkulaatori poolt soovitatuga keskmiselt 7% kiiremini.  Sekunditesse panduna – kalkulaator soovitas näiteks tempot 5.00 min/km, kuid jooksjad startisid tempoga 4.38 min/km.  

Lõpuks, oli ka sadakond jooksjat, kelle tempo kukkus kuni 5%.  Täiesti talutav tempo langus.  Nemad panid kalkulaatori poolt soovitatuga võrreldes stardist minema keskmiselt 5% kiiremini.  Ehk seega – maratoni esimesel kümnel kilomeetril jooksed 5% kiiremini, maratoni viimasel kümnel kilomeetril 5% aeglasemalt, lõpptulemus tuleb sama, mis ühtlase tempoga jooksjatel, kuid – emotsioon ei ole kõige mõnusam.

Pikk jutt, sitt jutt, seega – võta oma 10km või 21,1km hiljutine võistlustulemus, märgi see Marathon100 võistlustempo kalkulaatorisse ning võta kalkulaatori poolt pakutav kiirus (veerust Marathon100.com valem) esimesel kümnel kilomeetril oma võistlustempoks.  Mõtled, et selline kiirus on liiga aeglane?  Siis loe käesolev jutt uuesti läbi!

Kui sa ei viitsi võistlustempo kalkulaatorit kasutada, siis toome lühispikri siiasamasse välja.

PS Alati on loomulikul erandeid, antud analüüsis opereerime ju ainult keskmistega.  Maraton pole matemaatika, kuna jooksutempot mõjutab näiteks selline lihtne asi nagu ilm – tuuline ilm viib koheselt alla ka jooksutempo.  Samuti tuleb arvestada ka seda, millal ja millise vormiga on joostud prognoosi aluseks olev 10 või 21 km.  Kui jooksid poolmaratoni juunikuus poolhaigena, siis ei ole ka maratonitempo prognoos päris adekvaatne.  Ent maratoni joostes ära võta eelduseks seda, et just sina oled see positiivne erand, kes suudab joosta maratoni kiiremas tempos kui poolmaratoni . . .

PPS Marathon100 võistlustempo kalkulaatorit saad kasutada ka poolmaratoni tempo prognoosimiseks.