Treeningute järgselt on keha ikka siit-sealt valus ning tavaliselt on keeruline mõista, milline valu on tavapärane ja millisele peaks pöörama rohkem tähelepanu. Lähenevast vigastusest annab ikka märku valu ning kui sellele ei pööra õigel ajal tähelepanu, võib tulemuseks olla paus treeningutes ja võistlustes.

„Vigastused tekivad enamasti sellest, kui teha liiga palju liiga kiiresti,“ võtab jooksja vigastuste peamised tekkepõhjused kokku Sander Jürs, Innomedica füsioterapeut. „Küsime: kas võtsid uued jalanõud, vahetasid pinnast, tõstsid koormust, et mõista vigastuse tekkepõhjust.“

Kõval pinnasel ehk asfaldil jooksmine ei pea olema vigastuste tekkepõhjuseks, koormust tuleb lihtsalt järk-järgult tõsta.

„Pehme pinnas annab suurema koormuse lihasele lihast, tugev pinnas aga kõõlustele,“ lisab Sander Jürs. „Keha kohaneb lõpuks mõlema pinnasega, kuid selleks tuleb anda aega.“

„Seega ei pea jooksmist üle mõtlema, jooksmine ei ole nii keeruline. Näiteks on leitud, et üle kanna jooksmine pole nii kahjulik, kuigi see on väga levinud eelarvamus. Pole vaja liigselt jooksutehnika peale mõelda. Keha kohaneb.“

Kõige olulisem on, et baas (koormuse õige doseerimine, toitumine, puhkus) on paigas. Kui midagi on sellest tasakaalust väljas, pole ka kallistest taastumisvahenditest palju kasu. „Inimene peab lihtsalt vaeva nägema, mitte lootma imeasjade peale.“

Ent milline valu annab märku lähenevast vigastusest?

„Kui trenni järel on lihasvalu, peaks andma aega taastumiseks. Kui tekib teistsugune valu, mida pole varem olnud, võiks 3-4 päeva oodata ja jälgida, kas valu kaob ära. Kui valu on koormuse ajal 10 palli skaalas 3-4, siis võib joosta. Valu tekkimisel ei pea alati tegema treeningutesse pausi, saab ka koormuse reguleerimisega hakkama.“

Jooksutreeningute juurde tuleks vigastuse järgselt naasta järk-järgult. „Kui rahulik jooks on valulik, ei peaks minema kiiresti jooksma. Kiire jooksu võib asendada sörgiga. Kui valu hakkab trenni tegemist, konkreetseid liigutusi segama, võiks samuti teha 2-3 päevase pausi.“

Sander Jürs lisab, et inimeste harimine on füsioterapeudi juures kõige oluline, tähtsamgi, kui konkreetsed harjutused.

Kroonilised vigastused on sageli kõige salakavalamad. Vahel tekib sellise vigastuse järel nn. fantoomvalu. „Närvisüsteem teeb trikke.“ Valu võib välja lüüa ka siis, kui on stress või immuunsüsteem on nõrgenenud ehk sellistel puhkudel ei peakski ravi järgnema. „Võib olla on tööl olnud raskem päev ja valu lööb välja stressist.“

Jürs lisab, et harrastussportlased peaks ka enne süsti tegemist hoolikalt järgi mõtlema, kas seda on vaja. „Süst on tippsportlase jaoks hädaabi, kui on vaja kiiresti reageerida, kuid harrastussportlane peaks raviks ikkagi aega võtma.“ Ka teeb süst füsioterapeudi töö keerulisemaks, kuna see võtab ära valu ning  probleemi on raskem täpsemini hinnata.