2021.a. läbis maratonidistantsi 1585 ning poolmaratoni 3146 eestlast. See number on küll mõnevõrra väiksem, kui paar aastat tagasi, kuid siiski on maratoni-poolmaratoni puhul tegemist jätkuvalt Eestis väga populaarsete jooksudistantsidega. 21,1 km pikkune poolmaraton võib selle esmakordsel läbimisel küll hirmutada oma pikkusega, kuid on tavalisele harrastusjooksjale täiesti kättesaadav distants. Maratoni muudab ahvatlevaks just selle võistlusmaa pikkus, tegemist on väljakutsega, mis paneb proovile nii keha kui vaimutugevuse.

Võtamegi ette selleaastase jooksukalendri ja vaatame, kus maratone-poolmaratone joosta.

Poolmaratone leiab Eesti jooksukalendrist hetkel 15 ehk midagi leidub igale maitsele. Juba sel nädalavahetusel, 28. mail on tulekul kaks võistlust, kus mõlemil see distants (lisaks ka maraton) kavas on. Liise jooks Ruhnus ahvatleb eeskätt eksootikaga. Millal sina viimati sel väikesaarel käisid? Lisaks on tegemist väikese, perekeskse korraldusega üritusega, mis lisab võistlusele oma nüansi juurde.

Rapla Selveri suurjooksul on poolmaratoni distants nüüdseks neljandat korda kavas ning see joostakse kahel ringil. Rada on lauge ja kiire ning Rapla on igalt poolt tulles ka suhteliselt lähedal. Maraton on Raplas esimest korda programmis, rada kattub poolmaratoni omaga, lihtsalt joosta tuleb rohkem.

Juunis on tulekul kolm poolmaratoni, 4.06 Rakveres, 11.06 Narvas ja 22.06 Pärnus. Rakvere ööjooks ahvatleb ainulaadse melu ning õhtuhämarusega, kuid sobib hästi ka isikliku rekordi püüdmiseks. Õhtul on jahedam, ilm jooksjasõbralikum ning sealne rada lauge. Poolmaraton joostakse Rakveres kahel ringil. Hetkel on end 21,1 km distantsile kirja pannud juba enam kui pooltuhat osavõtjat ehk jooksjaid jagub tervele rajale.

11. juunil toimuv Narva energiajooks tähistab kümnendat juubeliaastat ning meelitab samuti kiire raja ja hea korraldusega. Energiajooksul on poolmaratonis startimas samuti enam kui pooltuhat harrastussportlast, mistõttu ei jää sa rajal üksi ning leiad endale sobiliku selja tempomeistriks vaatamata sellele, kui kiiresti sa jooksed. Rada teeb ühe ringi Narvas ja selle lähistel ning pakub võimalust kaeda Eesti idapiiri jooksja pilgu läbi.

22. juunil toimuv Pärnumaa võidupüha maraton on võistlus, kus on kavas nii maraton kui poolmaraton. Torilt kell 15.00 startiv maratonidistants on Eesti mõistes erandlik, kuna jooksjad ei tee ringi vaid jooksevadki ühest asulast teise ehk Torilt Pärnusse. Kuna Pärnu on mere ääres, on rada teatud määral allamäge, kuid selle muudab aeglaseks raja keskel ehk poolmaratoni esimesel viiel kilomeetril paikneb terviseradade lõik. Pehme ja künklik metsalõik sunnib tempo natuke alla. Ent linnas, jõe ja mere ääres kulgevad kilomeetrid on taas lauged ning võistluse finiš suurejooneline. Hetkel on maratonile end kirja pannud 52 ning poolmaratonile 63 võistlejat.

Juulikuustki leiame kalendrist mõned maratonid/poolmaratonid. Eesti kõige laugeima rajaga võistlus on kahtlemata 19. juulil Kadrinas toimuv Virumaa staadionimaraton. Kuigi mõte joosta 42,2 km väikesel staadionil võib tunduda veider, on sellel tegelikult mitmeid plusse: rajal puuduvad igasugused mäed, mistõttu ühtlase tempo hoidmine on kergem. 16.07 toimuv Rõuge kolme torni maastikumaraton ning 30.07 Kurgjal toimuv Mispo maastikumaraton pakuvad jalale hoopis teistsugust pinnast. Rõuge rada on natuke vaheldusrikkam, kuid ka raskem, Kurgja rada natuke kergem. Ent 2.07 leiab kalendrist ka väikese Võhma terviserajamaratoni.

Augustikuus leiab kalendrist eest kaks oodatud sündmust. 13.08 Järvakandist toimuv igamehe maraton on üks kõige mõnusama auraga jooksuüritusi Eestis. 4,2 km pikkune tasane rada teeb tiiru Järvakandis ning ega sellele erilisi vaatamisväärsusi ei mahu, kuid selle võistluse muudab eriliseks Järavakandi rahvas, kes on soe, sõbralik ning jooksjaid igatepidi kannustav.

27.08 toimub aga maraton Kihnus ning tegelikult on väikesaarte väisamiseks augustis veel teinegi võimalus: 1.08 on kavas Vormsi väike maraton.

Kui sul on kavas rünnata sel aastal oma isiklikku rekordit maratonis või poolmaratonis või läbida see distants üldse esimest korda, siis on parim võimalus selleks 11.09 toimuv Tallinna maraton. Eesti suurim jooksuüritus, tempomeistrid, regulaarsed joogipunktid, kena medal, melu ja suurejooneline finiš teevad sellest võistlusest ühtviisi hea võimaluse nii isikliku rekordi ründamiseks, kui esimese maratoni läbimiseks. Toetava tempomeistri abil, koos kaasjooksjatega, mööduvad ka 42 km kergemini.

Esimesel oktoobril on ees ootamas teine sama kaliibriga jooksuüritus, Tartu linnamaraton. Sealnegi rada on kiire ja lauge, kuni eelviimase kilomeetrini, mil ees ootab mõnusalt väljakutsuv Toomemäe tõus. Ent sellele järgneb mäest alla jooksmine ning võimalus tagasi teha kõik need kaotatud sekundid. Vahepealsetel kilomeetritel viib rada ka linna serva, kuid rada on lai ja saad ilusti omas tempos joosta.

Ent sügisel ootab ees teisigi maratone-poolmaratone, septembrikuine Vooremaa poolmaraton on Eesti üks ilusaima rajaga poolikud. Sügis on üldse ilus aeg ning Vooremaa teadupärast ka kena, kuigi ka mõnevõrra künklik kant.

Teisedki sügisesed maratonid-poolmaratonid viivad jooksja metsa ja maastikule: kalendrist leiame nii igamehe maastikumaratoni, Pääsküla raba maratoni, Vooremäe tuhande tõusumeetriga maratoni kui muudki põnevat.

Omalt poolt soovitame maikuud kasutada nii suvistele kui sügisestele võistlustele registreerumiseks. 31.05 lõpevad mitmete suurte jooksuürituste soodsamad voorud, sealhulgas Tallinna maratoni ja Narva energiajooksu omad.

Kõiki tänavusi Eestis toimuvaid maratone näed Marathon100 kalendrist SIIT ja poolmaratone SIIT.

Loading...