Mis muudab jooksuvõistluse teistest kiiremaks?

Esmalt loomulikult rada. Kui rada on lauge, kulub energiat vähem. Samuti, mida rohkem on rajal järske kurve, seda aeglasem on jooksutrass. 90kraadine või 180kraadine suuna muutus nõuab ju kurvi sisenemisel mõningast pidurdamist. Vähe oluline pole ka rajakate, asfaldil on kergem joosta, kui künklikul maastikul

Ent rada pole ainuke jooksukiirust mõjutav muutuja. Võistluse muudab kiireks ka sobiv temperatuur. Iga distantsi jaoks on olemas ideaaltemperatuur, näiteks maratoniks sobib kõige paremini 8-10 kraadine õhusoojus, lühemateks võistlusmaadeks mõni kraad kõrgem. Seetõttu on kesksuvised jooksuvõistlused enamasti aeglasemad võrreldes kevadiste või sügiseste mõõduvõttudega.

Lõpetuseks mõjutab jooksukiirust konkurents. Üksi on väga raske rekordeid joosta, tippjooksjaid aitavad rekordi püstitamisel tempomeistrid, harrastussportlasi kaasjooksjad. Tuulise ilmaga hoiad teiste taga püsides kokku energiat, rasketel hetkedel annavad konkurendid sulle aga lisaenergiat.

See kõik on teoorias küll tore, kuid praktikas on keeruline leida näiteks kõikide siinsete jooksuvõistluste rajakaarte. Tuleme siinkohal jooksjatele appi, kuid rajakaartide asemel võrdleme rahvajooksude neid näitajaid, milles võistluse kiirus avaldub: tulemusi.

Kõige kergem oleks võtta välja iga jooksuvõistluse keskmine lõpuaeg ning võrrelda neid omavahel. Ent keskmised tulemused ei näita alati täit tõde. Näiteks oli keskmise lõpptulemuse põhjal mullu kõige kiirem 10 km võistlus maikuine Karksi-Nuia maanteejooks (43.24), millele järgnesid Virtsu merepäeva jooks (46.13), Rapla Selveri suurjooks (47.34) ja Iisaku rahvajooks (47.51). Karksi-Nuias toimunud jooksuvõistluse muutis kiireks selle osavõtjaskond, nimelt korraldati 10 km distantsil Viljandimaa meistrivõistlused maanteejooksus ning sel distantsil olid rajal vaid mehed.

Mõnevõrra täpsemalt näitab jooksuvõistluse kiirust see, mitu protsenti osavõtjatest püstitas seal uue isikliku rekordi või aasta parima tulemuse. Nende näitajate alusel olid 2021.a. Eesti kiireimad 10 km võistlused Tartus toimunud Raadi tänavajooks, Võrus korraldatav Ummamuudu Liina Üüjuusk. Raadil püstitas koguni 59% startinutest sel distantsil uue 10 km rekordi. Loomulikult, kui mõni number on liiga ilus, siis tekib alati küsimus distantsi korrektses pikkuses. Ent nimetatud kahele võistlusele järgnesid rahvajooksud, kus rada on tõesti täpselt mõõdetud ja passistatud: Rakvere ööjooks, Tartu linnamaraton ja Tallinna maraton. Edetabeli etteotsa trügisid veel Kihnu maraton ja Saaremaa kolme päeva jooksu esimene päev.

Sama näitaja järgi olid mullu Eesti kiireimad poolmaratonid Tartu linnamaraton, Tallinna maraton, Järvakandi igamehe maraton, Vändra maraton ja taas kord Kihnu maraton.

Maratonis sobisid isikliku rekordi püstitamiseks 2021.a. kõige enam Tallinna maraton, Tartu linnamaraton, Vändra maraton, nende kõrval torkasid silma ka mitmed suured välismaratonid.

Seega, kui sul on soov püstitada 2022.a. uus isiklik rekord mõnel klassikalisel jooksudistantsil, on selleks suurem tõenäosus sellistel suurtel jooksuvõistlustel nagu Tallinna maraton, Tartu linnamaraton ja Rakvere ööjooks, väiksematest rahvajooksudest Vändra maratonil, Järvakandi igamehe maratonil, Kihnu maratonil. 10 km reksi jaoks on varasemate aastate tulemuste põhjal väga sobilikud ka Peetri jooks ja Saaremaa kolme päeva jooksu esimene päev.

Ent loomulikult: ega me ei käi siis alati ainult selle pärast võistlemas, et uusi isiklikke rekordeid joosta.