Rahvajooksudel käiakse väga erinevatel põhjustel. Starti tullakse kaasjooksjate-sõpradega suhtlema, liikuma, melu nautima, vahel ka võistlema ja ennast ületama. Kui eesmärgiks on endast kõik välja panna, kaasneb sellega aeg-ajalt ka uus isiklik rekord.

Seda, kas sa oled võimeline oma rekordit parandama, mõjutab enim kahtlemata sinu vorm ja treenitus. Oled suutnud vigastustest mööda triivida, teha ära kõik olulised ja vähem olulised trennid ning püsida terve. Samas sõltub isikliku rekordi püstitamine ka korraldajast ja võistlusest. Kas rada on kiire ja lauge? Kas joogipunkte on piisavalt, et vedeliku ja energia kaotus ei hakkaks tulemust mõjutama? Kas rajal on piisavalt samal tasemel jooksjaid, kes võistluse viimastel kilomeetritel sulle toeks on?

Eesti kliimas tuleb mängu ka ilmafaktor. Sügis sobib isiklike rekordite püüdmiseks tavaliselt rohkem, kui kevad. Kesksuvised ja talvised võistlused pole rekordi ületamiseks samuti head, talvel võib olla libe, suvel palav.

Ent millised rahvajooksud sobivad kõike seda arvesse võttes kõige paremini isikliku rekordi püstitamiseks. Praktika on parim teooria, mistõttu otsimegi vastust sellele küsimusele 2022.a. jooksutulemustest. Vaatame, millistel rahvajooksudel mullu enim isiklikke rekordeid püstitati. Marathon100 veebilehel on tulemused alates 2011. aastast, mistõttu kaasame analüüsi ainult need jooksjad, kes varem on täpselt sama distantsi läbinud ja võtame ette kolm klassikalist distantsi: 10 km, 21,1 km ja 42,2 km.

10 km võistlusi, kus mullu startis vähemalt 100 Eesti jooksjat, kes varem olid täpselt sama võistlusmaa läbinud, oli 2022.a. 20. 20 suurima rahvajooksu tulemused näitavad, et 10 km distantsil püstitas uue isikliku iga neljas startinu ehk 24% finišeerijatest. Kõige enam oli isikliku rekordi püstitajaid Tallinna maratonil. 38% ummamuudu liina üüjuuskil ehk eesti keeles Võru ööjooksul startinutest lõpetas uue isiklikuga. Rapla selveri suurjooksul oli sama protsent 36, Rakvere ööjooksul 33, Peetri jooksul 32 ning Tallinna ööjooksul 30 ehk teisisõnu – need olid mullused 10 km võistlused, kes kõige enam jooksjaid (protsentuaalselt) püstitas uue isikliku. Kõige vähem isiklikke parandati Vinni-Rakvere talvejooksul, kõva mehe jooksul ja Kõrvemaa metsajooksul.

10 km jooksud

Poolmaratonis võtame vaatluse alla 10 suuremat rahvajooksu. Ka poolmaratonis on keskmine rekordiparandajate number sama: 24% lõpetajatest finišeeris uue isiklikuga. Siin torkavad silma kolm rahvajooksu, kus enam kui 40% jooksjatest sellise saavutusega hakkama sai: Tallinna maraton (45%), Tartu linnamaraton (41%) ning Rapla selveri suurjooks (41%). 30% piiri ületasid veel kaks jooksu: Riia maraton ning Rakvere ööjooks. Kõige vähem parandati rekordeid Vooremaa poolmaratonil, Narva energiajooksul (palavus!) ning Kihnu maratonil.

poolmaratonid

Maratonis on isikliku rekordi parandamine mõnevõrra keerulisem, mida näitab ka see, et uue rekordiga sai mullu hakkama keskmiselt 18% startinutest. Suurematest jooksuvõistlustest ronisid etteotsa Riia maraton, Tallinna maraton ja Tartu linnamaraton ehk Eesti-Läti kolm suuremat rahvajooksu. Neile kolmele järgnesid Tartu maastikumaraton ning kevadine Janeki maraton. Ainuke esikümne jooks, kus ükski lõpetaja ei püstitanud isiklikku, oli Rõuge kolme torni maastikumaraton ning põhjust selleks pole vaja kaugelt otsida: südasuvine raske rajaga maastikumaraton ei ole kõige parem koht rekordi ründamiseks. Jaanipäevaeelsel Pärnumaa Võidupüha maratonil oli vaid 1 lõpetaja, kes skooris uue rekordi, sama väike oli rekordiparandajate arv detsembrikuisel vana-aasta jooksul.

maratonid

Loomulikult, naastest artikli alguse juurde, rekord on vaid üks põhjuseid, miks rahvajooksudele minnakse. Eesti maastiku maratonile ei lähe ju keegi rekordit lööma, vaid ikkagi rada nautima. Ent Marathon100-l tekkis väikene kahtlus ka mõne 10 km võistluse osas, kus rekordiparandajate protsent suur oli: kas selliste rahvajooksude distants on ikka korrektse pikkusega? Võib olla on need kahtlused ka põhjendamatud.

Avafotol Janeki maraton, foto autor Teet Raik