Eesti rahvajooksukalender on pidevas muutuses, igal aastal lisandub 20-30 uut jooksu ning sama palju ka kaob kalendrist. Vahel naasevad vanad võistlused küll väikese pausi järel, kuid enamasti on tagasiteed raske leida. Teeme siis omalt poolt kummarduse Eesti rahvajooksudele, nii olemasolevatele, kui kalendrist kadunutele ning küsime: millist nimetatud jooksudest sina taga igatsed.

Esimene Tartu parkmetsa jooks toimus MTÜ Treenitus korraldusel 2012.a. ning sealset 7 km distantsi oli võimalik joosta veel 2023.a. Tegemist oli Lõuna-Eesti esimese kevadise suurema võistlusega, millele said saatuslikuks koroonakriisi mõjud.

Olümpiajooks sai alguse 1980nda aasta olümpiamängudest ning kuni 2011. aastani joosti seda Tallinnas. Seejärel muutis võistlus oma asukohta ning hakkas toimuma Tartus, kuuludes ka Eesti linnajooksude kavva. Viimane Tartu olümpiajooks 10 km pikkuse põhidistantsiga toimus 2014. aastal, misjärel ürituse nimeks sai juba Tartu kevadjooks.

2015-2018. aastal korraldati Tartus ka sealset õhtujooksude sarja, mis sai alguse tudengiprojektina, kuid millest kasvas ootamatult populaarne jooksuüritus. Ligikaudu 7 km pikkused jooksud toimusid argiõhtuti Tartu erinevais paigus.

Tartumaa kadunud jooksuüritustest meenuvad esmalt samuti talve eel toimunud novembrijooks, samuti Elva jooksusari. Elva Vapramäe jooks, Elva tänavajooks, mäejooks ja järvede jooks olid 5-7 kilomeetri pikkuste jooksudistantsidega erineva profiili ja raskusastmega võistluseks. Viimane Elva jooksusarja kuuluv üritus toimus Marathon100 andmetel 2019.a. Nimetatud jooksusarja medalid pälvisid ka Marathon100 ilusaima jooksumedali tiitli.

Lõuna-Eesti radadel jätkates, 2015-2020 korraldati sealsel künklikul maastikul ka Otepää jooksutuuri, kus analoogiliselt Saaremaa kolme päeva jooksuga oli võimalik kolme päevaga läbida 42 km. Jooks sai osavõtjatelt positiivset tagasisidet, osavõtjate arv loomulikult Saaremaa analoogiga võrdlust välja ei kannatanud, kuid meeleoluka üritusega oli tegemist siiski.

Veel 2020. aastal leidis siinsest jooksukalendrist ka Eesti ainsa 30 km jooksu, Tõrva-Valga maanteejooksu Kalev Urbaniku mälestuseks. 27 korda toimunud ürituse osavõtjate arv jäi viimastel aastatel juba 10 kanti ehk selle korraldamine kaotas oma mõtte.

Eesti takistuskrosside kalender oli mõned aastad tagasi samuti märksa tihedam, ekstreemjooksu nime all toimusid üritused nii Viljandis, Sakus, Tartus, kui Tõrvas. Tõrva ekstreemjooksu korraldati 4 korda ning viimati toimus see 2018.a.

Takistusjookse korraldas mõned aastad tagasi ka suur spordiklubide kett MyFitness. Tallinna lauluväljakul toimus MyFitness Madness City Race, kus võistlusmaa pikkus oli lühike 3 km. Keila ja Pirita terviseradadel toimuvad Madnessid olid 5-10 km pikkused, viimati nägime sellenimelisi üritusi Marathon100 kalendris 2020.a.

Eesti maastiku maratoni korraldav tiim organiseeris 2016-2018 ka Eesti kõige raskeimat poolmaratoni, Tallinn City Trail nimeks. Kolm korda toimunud üritus sai alguse Pirita velotrekilt ning sealsetel metsaradadel kulgevad kilomeetrid oli uskumatult ilusad ja uskumatult rasked. Ilmselt oli ka korraldus seda.

2010ndate alguses lisandus Eesti kalendrisse ka mitmeid jooksumaratone, mis peatselt küll oma tee lõppu jõudsid. Viljandimaal korraldati kümmekond aastat Mulgi maratoni, mille korraldus liikus viimastel aastatel lätlaste kätte. Mulgi maraton oli ka selline kord-toimub-siis-jälle-mitte üritus. 2011.a. sai alguse ka Hiiumaa maratoni ajalugu. Algselt Kõpust, hiljem ka Kassarist stardi saanud üritus oli hea sporditurismiprojekt, mis leidis aset kaheksa aastat. Võsul toimunud südasuve maraton toimus viimast korda 2017.a. ning tegemist oli ilmselgelt Eesti kõige laugema rajaga maratoniga. Tegemist oli kiire võistlusega, mille järeltulijaks võib pidada südasuve challenge nime kandvaid üritusi. Jooksumaratonidest on nüüdseks otsa saanud ka Haapsalu maratoni tee, mis ausalt öeldes oli Eesti kõige igavaima rajaga jooksumaraton. Ristilt startinud jooksumaratoni esimesed 25 kilomeetrit kulgesid mööda endist raudteetammi, mis oli sirge ja lauge, kilomeetite kaupa. Lõpp oli küll meeleolukas, nimelt sai finišeerida ajaloolise Haapsalu linnuse väravates.

Lõppenud poolmaratonidest meenuvad esmalt Keila poolmaraton, mis toimus viimati 2015.a. juulikuus ning loomulikult Tallinna rahvajooks, mis kandis erinevate ajalehtede nimetusi. Rahvajooksu võistlusprogrammist leidis viimastel aastatel ka maratoni.

Toredaid rahvajookse, mis varem olid olulised, kuid ühtäkki said otsa leiab teisigi: Haapsalu valge daami jooks, Laulasmaa ultra, viimase öö unistus, Rae Run jooksusari, Rimi juunijooks, Rõuge maastikumaraton, Saku kevadjooks, Sangaste rukkihundi jooks, Rakvere kevadjooks, Karujärve suurjooks, Lahemaa challenge, Tehvandi mäejooks, Palamuse maanteejooks, jt.

Kokkuvõttes, jooksukalender muutubki igal aastal ehk kui näed mõnda põnevat jooksuüritust, siis mine ja käi sellel juba tänavu ära, sest kunagi ei tea, mis järgmine aasta toob.