Meditsiinilabori Synlab Tervisesportlase vereanalüüsi pakett sobib hästi peegliks, mis näitab, kas sa oled treeningutega endale liiga teinud või mitte ning kas sinu toidulaud on sportimiseks sobilik.  Kui treeningkoormus on suur, siis enesetunde kõrval võimldavad füüsilise ülekoormuse esinemist hinnata ka vereanalüüsid.  Labori- ja spordiarstide koostatud Tervisesportlase paketis viitavad ülekoormuse esinemisvõimalusele nt kreatiini kinaasi, aspartaadi aminotransferaasi ja uurea  normist kõrgemad väärtused. Maksaensüüm ja ka skeletilihases sisalduv ensüüm aspartaadi aminotransferaas vabaneb rakkudest vereringesse- ehk kui treeningud on sinu organismile liiga koormavad, siis on rakukahjustuste osakaal tavapärasest suurem ning nimetatud ensüümi väärtus on normist kõrgem. 

Nelja kuu pikkune vigastuspaus on sundinud mind sel ajal jooksutreeningutest loobuma. Kuivõrd olin täpselt aasta tagasi (laboriarstid soovitavadki aastas korras analüüse teha) teinud Synlabis Tervisesportlase vereanalüüsi, soovisin näha, milliseid verenäite treeningmahtude märkimisväärne langus mõjutab. Kas olematud treeningud toovad alla ka ülekoormust markeerivad näidud (mis mul eelmine kord kõrged olid, loe toonast postitust siit)? Kas neli kuud mittetreenimist muudab verenäitajaid või mitte? Kuna vereringes transporditakse lihaste tööks vajalikku hapnikku lihastesse, siis kas nelja kuu pikkune paus mõjutab südame-veresoonkonna tööd nii, et see kajastub vereanalüüside tulemustes? Kuidas muutub vere hemoglobiini näit?

Lihtsustatult – see, milline veri sinu soontes liigub on harrastussportlase jaoks tähtis ehk siis veri mõjutab sportimist, lihasjõudlust, sooritusvõimet, koordinatsiooni, krambivalmidust jm. Kuid kas on ka vastupidi ehk kas ja kui suures ulatuses sportimine mõjutab vere koostist?  Milline on vere näitude muutumise roll toitumisel ja sportimisel?

Tulemused olid lühidalt öeldes ootamatud. Üllatuseks oli see, kui vähe minu verepilt nelja kuu pikkuse spordipausi mõjul muutunud oli.

Tõesti, aspartaadi aminotransferaasi (ALAT) ja kreatiini kinaasi näidud olid mullusega võrreldes märkimisväärselt kukkunud. Esimene näitaja oli aasta tagasi 31 U/l, teine näitaja 197 U/l.  Tänavu olid samad numbrid 23 ja 95, mis näitasid minu jaoks, et antud markereid võib ülekoormuse hindamiseks kasutada väga hästi.

Kolmas näitaja, mis oli aastaga märkimisväärselt muutunud, oli vitamiin D tulemus.  Mullu olin enne vereanalüüsi teinud 30 päeva pikkuse kuuri, mille jooksul võtsin igapäevaselt 5000-10 000 ühikut D-vitamiini. Selle tulemusena oli 2015.a. D-vitamiini näit jooksja jaoks igati hea ehk 98,2 nmol/l.

Tänavu otsustasin vähendada D-vitamiini tarbimist võttes igapäevaselt vaid 2500 ühikut. Tulemused olid aga vähenenud doosile vastavad – D-vitamiin oli vaatamata 30-päevasele vitamiinikuurile 69,0 (referentsväärtus alates 75 nmol/l). 

Ent raua taset hindav ferritiini analüüs oli praktiliselt muutumatu (48,2 mikrog/l). Ka hemoglobiin oli täpselt sama, mis mullu (157 g/l), kaltsiumi ja magneesiuminäidud olid normis ja samal tasemel, kus 2015.a.  Liikumise vähenemine avaldus küll mõnevõrra tõusnud kolesterooli analüüsis (4,6->5,3 mmol/l), mis näitas, et väiksema kehalise aktiivsuse korral tuleks tegelikult muuta ka toitumist. 

Kuid kõige olulisem järeldus Tervisesportlase vereanalüüside paketist Synlabi laboris oli see, et veri on korras, olen terve ja paus sportimises pole tähendanud suuri muutusi verenäitudes. Lisaks, kahekordistasin ka D-vitamiini igapäevast doosi.